Armsad koguduse liikmed, lugupeetud külalised. Tere tulemast meie tänasele jumalateenistusele ja siinsele koosviibimisele. Tähistame täna E.V. 92. aastapäeva.
Eesti Vabariik loodi 28. novembril 1917. Meie kodumaal tookord valitsenud olukorra tõttu ei olnud tolleagsetel riigimeestel võimalus seda avalikustada enne 24. veebruari 1918, mil EV kuulutati välja Pärnus.

Details

Published: March 29 2010

Kevad on jälle ametlikult käes, kuigi seda on raske uskuda. Väljas on ilus jõuluilm. Ma mäletan, kui ma sain 18 aastat vanaks, et ka siis ei juhtunud nagu midagi, peale selle, et hakkasin ametlikult vastutama oma tegude eest.
Minu tütar Maarika tuli mulle Ameerikast külla koos oma sõbra George Sterlingiga. George helistas mulle juba mitu kuud tagasi ja küsis luba Maarikaga abielluda, tehes seda isegi enne, kui ta Maarikale ettepaneku tegi. Pole vist vaja lisada, et see avaldas mulle kõvasti muljet.

Details

Published: March 29 2010

Eelmisel nädalal kutsus minu naaber Michael mind oma sünnipäevale, mida ta otsustas tähistada päevaga Värska spaas.
Ma polnud kunagi enne Värskas käinud. Kõik, mida ma Värska kohta tean, on seal toodetav pudelivesi, mis ei ole just minu maitse – see on natuke soolane ja natuke veel midagi, millele ma ei oska nime anda. Minu kadunud sõber Vello armastas Värska vett väga ja ei sallinud silmaotsaski minu lemmikut – dieet Coca-Colat. Kui aga mul Coca-Cola otsa sai, siis olin sunnitud jooma Värska vett, mis lõpuks hakkas mulle isegi meeldima, sest sel oli värskendav toime.

Details

Published: March 29 2010

Kõik muutub, aga mitte alati nii, nagu see meile meeldiks või nagu me sooviksime. 1807. aasta talvel oli miinus 40 kraadi Celsiuse ja ka Fahrenheiti järgi – selle temperatuuri juures näitavad mõlemad sama temperatuuri, leidis üksik karusnahakütt Yellowstone´i jõe ülemjooksul Põhja-Ameerikas kadunud maailma,  mis sülitas tuld ja tõrva. Yellowstone´i jõgi on isoleeritud kõrgplatoo, mis on ümbritsetud järskude mäetippudega ja ta on unikaalne seetõttu, et sügavalt maa seest tuleb sulakivim ebatavaliselt lähedale maa-pinnale.

Details

Published: March 12 2010

Eelmisel aastal tähistasime Berliini müüri langemise 20. aastapäeva, mis sümboolselt tähistas kommunismi kadumist  Euroopast. Järgmisel aastal tähistame 20 aastat Eesti riigi taasiseseisvumisest.
Mida see 20 aastat on tähendanud väliseestlusele? Eesti taasiseseisvumine on pakkunud suuri võimalusi väliseestlaste ühiskonnale  areneda. Me oleme saanud külastada vaba Eesti maad, kaasa lüüa laulupidudel, tantsupidudel, skaudi- ja gaidilaagrites.
Aga paradoksaalselt on väliseestluse missioon ehk raison d’etre muutunud möödunud 20 aasta jooksul hoopis udusemaks.

Details

Published: March 12 2010

Jälle on möödas üks meie riigi sünnipäev. Paraad Vabaduse väljakul peaks õigustama kaitseminister Jaak Aaviksoo ja tuhandete eestlaste jõupingutusi, kes tegid kõik endast oleneva, et Vabadussõja võidusammas saaks püstitatud. Kindral Laaneotsa aastapäevakõne oli väga tugev. Ta hoiatas meid uue vaenlase eest, mis ei puuduta mitte ainult Eestit, vaid kogu MATO-t ja selleks on kübersõda.

Details

Published: March 12 2010

New Yorgis vabariigi aastapäeva aktusel 27. veebruaril 2010

Vabariigi aastapäev on sobiv nii tagasi- kui ka edasi vaatamiseks. Lisaks sellele, et tahan visandada olulisemaid väljakutseid Eesti Vabariigile ja meile kõikidele, nüüd, et läheneme juba natukesehaaval Eesti riigi sünni saja aasta juubelile, mõtlen jagada oma emotsioonide varasalve kogunenud mälestusi ja tundeid seoses Eestis elamisega. 
Mina kuulun sellesse generatsiooni ja gruppi, kes on Läänes sündinud ja Eestisse elama kolinud. Olen elanud paarkümmend aastat Eestis. Nii pikk periood annab inimesele rohkesti elamusi.

Details

Published: March 12 2010

Et ma olen praegu seotud uue projektiga, on maalimine jäänud mu elus kõrvalisemale kohale. Kuid iga kord, kui loodus pakub midagi hingematvalt ilusat, kujutan ma oma vaimusilmas ette, kuidas see võiks välja näha lõuendil. Ka huvitavad näod tahaksin ma kohe lõuendile kanda. Eelmisel aastal tegelesin ma paari portreega, mida ma mitu korda muudkui ümber tegin. Asi muutus kogu aeg hullemaks, nii et ma lõpuks loobusin ja otsustasin, et hakkan hoopis kirjutama.

Tahtsin kirjutada Alfons Rebasest sel perioodil, kui ta astus Briti luure MI-6 teenistusse, see oleks olnud põnevam kui võimalus kirjeldada teda tavapärasel viisil, Eesti Leegioni ohvitserina. Ma oleksin rääkinud, kuidas Kim Philby ja Burgess Meredith, Briti reeturid, aitasid hävitada Eesti vastupanuliikumist ja meie metsavendi. 

Details

Published: March 01 2010