Kassil on kasukas, pealkirja küsimuse aluseks on korduvalt lume alla jäävad kevade esimesed sibultaimede õied. Miks tuleb lõikelilli talvel mantli hõlma all soojendada, ent teised lehvitavad tuisuvaalade vahelt vastu? Viimaste salarelvaks on taimemahlas leiduvad erilised külmumisvastased valgud (proteiinid) ehk bioloogilised ANTIFRIISID, antifreeze proteins (AFP). Need takistavad jääkristallide moodustumist ning piiravad kasvu. See kaitseb taimerakke kahjustuste eest. "Krõbedama külma saabudes võivad kaotada taimed küll ajutiselt oma jäikuse ja pikali maha vajuda, kuid sisuliselt jäävad nende koed siiski terveks. Nii saavadki need temperatuuri tõustes erilise vaevata toibuda. Taimede täpne külmataluvus on liigiti erinev," annab teada Eesti Rahvusringhäälingu Novaatori nimeline teadusuudiste portaal (www.novaator.err.ee). Fotol on Saaremaal 15.03 tabatud ärkajad-tärkajad, maadligi on märtsikellukesed, (snowflakes, Leucojum).   Foto: Keskkonnaagentuuri palgeraamat ehk veispuuk ehk Facebook; tekst: Riina Kindlam.

Details

Published: March 20 2021

Ave Maria Blithe, arhivaar

 

Autori foto

 

Viimase aasta jooksul on intensiivistunud cancel culture ehk ajaloo ümber kirjutamine ning valge mustaks rääkimine.

USA linnades lõhutakse ja eemaldatakse sajanditevanuseid mälestusmärke, isegi Abraham Lincoln’i oma. Kahe bioloogilise soo asemele on tekkinud vähemalt 125 eri variatsiooni, bioloogia reeglitest ning kromosoomide faktidest olenemata.

Details

Published: March 07 2021

Tiiu Kuurme, kasvatusteadlane

 

Ühtse Eesti kooli idee tahab anda arengule tagasikäigu, taandades rahvuse multikultuuriliseks rahvaks, homo globalicus’eks, milles justkui muuseas on määratud kaduma ka eneseteadvus, isiksuse vabaduse tugisammas ning jõu allikas, kirjutab kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme Postimehes.

Puupõld ja põlismets – need kaks mõistet tõusid rõhutatult teadvusse metsadraamadega seoses.

Details

Published: March 07 2021

Vaba Eesti Sõna  28. jaanuari numbris oli Aet Sandströmi sõnavõtt “Olukord Eestis ei tee rõõmu”.  

 

Selles kommenteerib Aet praegust Eesti sisepoliitilist olukorda.   

Tõepoolest, põhjust on tunda muret, nagu sellele on vihjanud ka “VES” juhtkirjad.

Details

Published: March 07 2021

Maarja Pärl-Lõhmus

 

Kolmapäeval, 3. märtsil möödus 30 aastat Eesti iseseisvuse referendumist – sovetiajast tõelisest väljamurdmise sündmusest.

Minu isiklik kogemus: 30 aastat tagasi päikselisel pühaliku pühapäeva hommikul astusime hääletuspunkti, 5-aastasel lapsel eesti lipp käes.

Details

Published: March 07 2021

Meemid, mis levivad nüüdsel ajal inimeste vahel interneti teel on sellised – nagu koomiks või ka üksainus pilt tekstiga. Üldjuhul naljakas või irooniline konteksti vahelise mängu tõttu. Antud juhul eesti keele teemaline. Õieti ja õigesti on paronüümid ehk sõnadepaar, mis kipub sassi minema. Kõnekeeles kiputakse sõna õieti kasutama seal, kus peaks olema hoopis õigesti. Õieti = õigupoolest. Näide: Mida sa õieti siit otsisidki? Õigesti = veatult, vigadeta. (Vastandsõna – valesti, vääralt.) Näide: Kas kirjutasid selle sõna õigesti?

Details

Published: March 07 2021

Karl Herbert Grabbi

 

Eestlased läbi aja on olnud ohustatud liik. Neid on vähe ja neid on raske leida (samas on nad igas sadamas), aga nad pakuvad maailmale midagi väga erilist, mis lähtub nende minevikust maa- ja metsarahvana.

Nende ürgsed instinktid võimaldasid neil kiiresti muganduda, kui aeg oli linnadesse kolida, kuna nad olid juba harjunud erinevate keskkondadega.

Details

Published: February 28 2021

Suurima heameelega soovin teile kõigile pidulikku lähenevat Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva!

 

Ma tean, et sellel puhul on üle ilma planeeritud väärikaid sündmusi mitme päeva jooksul.

Vabariigi aastapäev on päev, kus me kõik mõtleme veidi enam tähendusele, mis meid Eestiga seob ja mis teeb meie jaoks Eestist Eesti.

Details

Published: February 28 2021