"Küll on tore, et need pajutibud nii kõrgel on, siis keegi ei saa neid võtta," ütles Mari, kui olime jõudnud männikuni Ehitajate tee ääres, seal, kus lõpeb Mustamäe ja algab liivane Nõmme nõlv. Olin neid näinud juba kaugelt, kui autoroolis sealt mööda kulgesin, sest mummukesed paistsid tumedate mändide foonil eriti silma. Nende all seistes mõjusid vihmapiiskadest sädelevad tibukesed nagu lai kevadine lumi.    Foto: Riina Kindlam

 

Olin ise ka hakanud muret tundma, et see pole niisama, kui linnas inimesed murravad kojuvõtmiseks igalt poolt urbadega pajuoksi, vaid jätab oma jälje.

Details

Published: April 04 2021

Marika Mägi,

arheoloogiadoktor; SA Osiliana, Tallinna ülikool

 

Marika Mägi.   Foto: erakogu

 

13. sajandi ajaloost arusaamine on keeruline ning Läti Henriku kroonikat tuleb lugeda kriitilise pilguga, väidab arheoloogiadoktor Marika Mägi Postimehes ilmunud essees.

Viimasel paaril kuul on noor ajaloolane Kristjan Oad tulnud lagedale tervelt kahe ajaleheartikliga (“Muistne vabadusvõitlus on müüt. Kust me teame, et sakslased vallutasid 13. sajandil Eesti?” EPL ja “Kas Muinas-Eesti valitsejad olid kristlased ja lõid oma münte? ERR, ilmunud ka VESis), mis on Eesti varasema ajaloo huviliste seas tekitanud täiemõõdulise tormi veeklaasis.

 

Võin kohe öelda, et ka mina ei nõustu mitme oma juhendatava konkreetsema järeldusega ning võiks osutada ka mõningatele, vahel argumentatsiooni jaoks üsna olulistele puudujääkidele, näiteks mis puudutab Varbola linnuse funktsiooni või võrdlust teiste Läänemere maade linnustega.

 

Aga need on üksnes finessid, enamiku kritiseerijate jaoks näivad Kristjani probleemid paiknevat hoopis mujal.

Details

Published: April 04 2021

Sel aastal tähistatakse küüditamise aastapäeva Eestis eriti omapäraselt – nimelt läbis küüditamise aastapäeva eelõhtul riigikogus esimese lugemise nn politseiriigi seadus, mis annaks politseile koos terviseametiga vaba voli sisse tungida meie kodudesse, neid läbi otsida, inimesi sundvaktsineerida ja neid sunniviisil kuhugi lohistada – jah, ka politsei jõu kasutamine saab olema selle seadusega lubatud.

Kas tuleb tuttav ette? Just sellise seaduse poolt hääletas täna Eesti 62 riigikogulast!

Details

Published: March 28 2021

Lihavõttepühade eel panevad mõned munatootjad Eestis oma kauba erilisse pakendisse, seda ka toreda nimega Muna Liisa, kes igapäevaseltki rõhutab, et munad pärinevad Lõuna-Eestist Põlvamaalt. Pühademunadel on üks oluline omadus – nad peavad olema valged, et neid värvida saaks. Muidu väga populaarsete pruunide munade müük kahaneb järsult korra aastas enne kevadpühi, nii on ilmselt kõikjal. Antud pühademuna karp on kirevat lihavõttesümboolikat täis lisakirjeldusega: "L. Pirakad munad". Aga mida suurelt ei kuulutata, on et munejateks on puuris peetud kanad.

 

Eesti inimeste teadlikkus ja soov osta vabalt peetavate kanade mune on hoogsalt kasvanud. Kahjuks on aga siiani takistuseks paljudele, k.a väikese sissetulekuga pensionäridele, vabalt peetavate kanade munade kallim hind võrreldes nendega, mida on munenud puuri- või õrrekanad. Eestis ei müüda mune karbis tosina-, vaid kümnekaupa.    Fotod: Riina Kindlam

 

Kõigepealt oli munarakk, siis tuli väike kirju lind, peatselt ka vana kirju kana, kes munes muna, hiljem hakati tähistama kristlikke lihavõttepühi ja alles siis tuli Eestis sündinud Karl Ernst von Baer ja seletas aastal 1826 lahti kõik eelneva.

Details

Published: March 28 2021

Arved Plaks,
Pearland, TX

 

Need mõttekillud kirjutan eesti keeles. Seega võin vabalt lobiseda oma kaasosariiklastest, kuna siia on vähe eesti keelt valdavaid inimesi kippunud.

 

Võin pajatada, et oleme täis uhkust ja tarkust ja samal ajal täis lollust. Just viimane asjaolu on, mis tervet osariiki hiljuti ühendas.

Oleme  mitmekesine seltskond siin Texases. Meid on igast rahvusest, igast usust, igat nahavärvi, igasuguste seksuaalsete kalduvustega ja igasuguse haridustasemega.

Details

Published: March 28 2021

Kristel Vilbaste, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 

Meie vanarahval on olnud üks väga tähtis kevadine püha. See on kevadine maarjapäev 25. märtsil, rahvakalendri pikas maarjapäevade reas paastumaarjapäevaks nimetatu.

 

Päev, mis on olnud enne astronoomilise kevade kalendrisse ülestähendamist meie maal pööripäevaks.

Details

Published: March 20 2021

Ülle Ederma

 

Ülle Ederma koos oma maalidega.    Autori erakogu

 

Just möödunud aasta märtsis tulid uudised uuest viirusest – Hiina, kust see tuli -  oli juba oma maa kinni pannud, aga viirus aina lendas üle maailma.

 

Statistika näitas hirmuäratavaid arve haigetest ja surnutest – pandeemia levis kiiresti.

 

Oleks nagu üks nõid oma tuustikuga viibanud ja terve maailma kinni pannud.

Details

Published: March 20 2021

2013. a. kogunesid jälle Geislingeni koolisõbrad San Franciscos peetud ESTO-l. Vasakult: Enn Kiilaspea, Taavo Virkhaus, Ivi Kiilaspea, Märt Liikanen ja autor.

 

Uudis liikus kiiresti endiste klassikaaslaste suust suhu, et kaotasime jälle ühe sõbra.

 

Seekord lahkus me ridadest meie klassist kõige tuntum isik eestlaste keskkonnas.

 

Pani meid mõtlema – Taavo Virkhaus oli ju meie Geislingeni Eesti Gümnaasiumi VII lennu  kõige noorem õpilane.

Details

Published: March 13 2021