Sisukord
Sisene kasutajana
Anneta TNP Toetusfondi
Toeta siin Vaba Eesti Sõna!
Donate here to Vaba Eesti Sõna!
Otsing
Vabaduse varjudest
Käesoleva aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistlused peetakse Poolas ja Ukrainas. Osalejate hulgas on ka Taani – kohalik meedia avaldas taustartikleid nende riikide komplitseeritud ajaloost. Programmi kohaselt olid Taani kaks esimest grupimängu Lvivis (Poola Lwów, saksa Lemberg). Sellega seoses tutvustati selle piirkonna ajalugu, koondades erilist tähelepanu pealinna, Lvivi (Lõvilinna) ajaloole sajandite jooksul. 14. sajandist Poola suurriigi osa, selle lagunemisel 1722. aastal Austria-Ungari keisririigis tähtis kultuurilinn. Pärast Esimese maailmasõja lõpus ebaõnnestunud Ukraina iseseisvumist kuni Teise maailmasõjani jälle Poola all, siis annekteeritud Saksamaa liitlase N. Liidu poolt. Kui need liitlased omavahel sõtta läksid, oli Lviv kui Lemberg mõned aastad sakslaste valduses. Seejärel kuni N. Liidu lagunemiseni Moskva valduses. Puhastustööd tegid nii kommunistid kui natsid, selle aja inimkaotused on üüratud.
Read more...
- Details
- Published: June 24 2012
Probleemidest ajaloo vallas
Probleemidel on ka positiivne mõju – nende lahendamine aitab meid edasi. See kehtib nii isiklikul kui üldisel tasemel. Tihtipeale tuleb leppida neile tähelepanu juhtimisega. Sellega kaasneb lootus nende lahenemisele, mis aga võib jääda ootuseks. Ajaloolasena olen aastaid murdnud pead probleemide üle, mis kestavad ja arenevad ilma lõpliku lahenduseta. Nagu ütleb hollandi kolleeg Pieter Geyl (1887-1966): ajalugu on diskussioon, mis kunagi ei lõpe. Vahel imestame loomulike nähete üle. Seda kommenteerib kirjanik Franz Kafka: “Näeme küll, et päike aeglaselt loojub, aga oleme siiski üllatanud, et läheb pimedaks.”
- Details
- Published: June 17 2012
Kuhu lähed, Eesti?
Quo vadis? – legendi kohaselt esitas selle küsimuse Rooma vangistusest põgenenud apostel Peetrus talle teel vastu tulnud Kristusele, kes vastanud, et läheb ja laseb end uuesti risti lüüa. Seepeale pöördunud Peetrus tagasi, et surra märtrina. See laialt levinud fraas on inspireerinud mitmekülgselt. Poola kirjanik Henryk Sienkewicz avaldas 1896. aastal selle pealkirjaga ajaloolise romaani, mis tõi talle laiahaardelise kuulsuse ja 1905. aasta Nobeli kirjanduspreemia, seda on ka filmitud vähemalt seitse korda.
- Details
- Published: June 11 2012
Olevik ilma minevikuta
Marksistlik briti ajaloolane Eric Hobsbawn (sünd. 1917) andis 1994. aastal välja mahuka teose “The Age of Extremes: The Short Twentieth Century, 1914-1991” (640 lk.). Ilmus eesti keeles 2002. aastal tiitliga “Äärmuste ajastu. Lühike 20. sajand. 1914 – 1991” (kirjastus Varrak, tõlkijad Marek Laane ja Kaja Tael). Seda retsenseeris nädalalehes Sirp Kaido Jaanson, kes väljendas oma hoiaku lähtekohta juba pealkirjas: ”Tõlkimine kui haltuura” (24.04.2003). Ta leidis sisust rea vigu ja kritiseeris ka tõlget. Kaja Tael püüdis samas seletada ja õigustada. Kuna Kaido Jaanson lõpetas lugemise 105. leheküljel, pole seda teost korralikult retsenseeritud. See oleks aga hädavajalik, sest kuigi Hobsbawn on osaliselt revideerinud oma varemaid vaateid kokkuvarisenud kommunistlikest eksperimentidest, ka Nõukogude Liidust, on ta jätkuvalt tulihingeline marksist.
- Details
- Published: June 04 2012
Vanad ja uued aarded maa põues
Kuigi Lydia Koidula ütleb: “Ei hõbedat, kulda, ei leidu me maal…” on Eesti ala üsna rikas aastasadu vanade aardeleidude poolest. Selleks on mõjunud kaasa Eesti asukoht paljude sõdade tallermaana. Rahututel aegadel katsutakse peita väärtusi. Moodsa aja peitekohaks on Šveitsi pangad, aga muinas-, keskajal ja uuema aja alguses oli selleks tihti maapõu. Loodeti rahu saabudes jälle välja võtta, aga selle lootuse võis katkestada peitja hukkumine. Viimaste aastate huvitavamatest avastustest väärib märkimist 1997. aastal leitud 17. sajandist pärinev Palamuse aardeleid, mis koosnes 147 hõbemündist ning paarist ehtest.
- Details
- Published: May 28 2012
Eesti arengu tendentsidest
Eesti iseseisvuse taastamine 1991. aastal oli mitmes suhtes ainult vormiline. Pool aastasada kestnud võõrvõimu okupatsioon ei hävitanud mitte ainult suure osa eestlaste paremikust, vaid sundis järelejäänud koostööle, mis oli nende andekuse rakendamise tingimuseks. Nad sobitasid oma andekust süsteemi võimaluste ärakasutamiseks, mis aga soodustas kui mitte just süsteemiga leppimist, siis ikkagi harjumist. Karjääri tegemiseks oli vaja head kohanemisvõimet. Seda demonstreeris iseseisvuse taastamise kulgedes suur osa endisi komparteilasi, nii partorgi kui ka teisi varemaid eesrindlikke kommuniste, isegi julgeolekutöötajaid, kasutades sõna ”vabadus” oma huvide teenistuses. Nõukogude okupatsiooni ja nõukogude inimese aretamise järeltulemid mõjutavad Eesti arengut veel mitu põlvkonda. Parteiladvik on oma rahva nägu.
- Details
- Published: May 21 2012
Tähelepanekute varasalvest
Siinkirjutaja on aastate kestel tekstide koostamise eel rännanud ajaloo rohtunud radadel ja jalutanud oleviku keerteedel. Rännakul olen noppinud tee kõrvalt ühte ja teist, leidnud kommentaaride umbrohust inspireerivaid uitmõtteid. Lisaks saanud muljeid arengust, millega paljud pole rahul. Uusimate tähelepanekute hulka kuulub viimane Jüriöö ülestõusu tähistamine. Vabadusvõitlejate esindajatena süütasid Jüriöö pargis tule Edgar Savisaar, Ene Ergma ja Arnold Rüütel.
- Details
- Published: May 14 2012
Ajaloo keerdkäikudest
Hitleri Saksamaa suurimaks inimsusevastaseks kuriteoks loetakse süstemaatilist juutide hävitamist – holokausti. See on vajutanud negatiivse pitseri sakslaste mainele, millest puhastumine võtab aega. Kiiremini on unustusse vajumas stalinismi rahvamõrv, maoistide kultuurrevolutsiooni ohvrid ja Pol-Poti valitsuse massimõrvad. Rääkimata teistest uuematest ja vanematest massimõrvadest, mis on ajaloo lahutamatuks osaks.
- Details
- Published: May 07 2012
Tellimine
"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.
Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.
Toeta ajalehte
Toeta siin Vaba Eesti Sona!
Donate here to Vaba Eesti Sõna!