Hiljuti oli juttu ”platsi puhastamise” võimatusest pärast poolesaja aastast võõrvõimu perioodi, mille ajal kasvas üles kaks sellest enam-vähem mõjutatud põlvkonda. Eriti väljastpoolt vaadates torkab see silma nii poliitikute, arvamusliidrite kui ka süsteemikriitikute sõnavõttudes.
Pärast taasvabanemist on korduvalt räägitud kommunismi kuritegudest, mida on ka hukka mõistetud. Kuritegude juurde kuuluvad aga nende teostajad – kurjategijad, kellest pole peale Stalini ja mõne tema agara teenri just palju kuulda olnud.

Details

Published: November 07 2011

 

Vanasti kuulus hariduse juurde mõne vana Kreeka filosoofi tundmine. Nende filosoofiasse katsusid süveneda peamiselt kaasaegsed filosoofid ja filosoofiahuvilised. Viidatakse tihti Kreekale kui demokraatia hällile. Praegusel demokraatial, mida tõlgendatakse ja rakendatakse väga erinevalt, pole peale nime tugevamat sarnasust Kreeka omaga. On ju ka umbes 2500 aastat vahet ja aeg pole seisma jäänud. Sõna juured pärinevad kreeka keelest: demos = rahvas, kratos = võim, valitsus. Moodsamalt on seda defineerinud Abraham Lincoln: ”Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides“. Aegade jooksul on demokraatia põhimõisteid defineeritud väga erinevalt.

Details

Published: October 31 2011

 

Murdepunktiks kommunistide-mittekommunistide debatis loevad paljud seda momenti, kui Eesti Vabariigi presidendiks sai tippnomenklatuuri kuuluv Arnold Rüütel. Murenemine algas aga varem. Isamaaliit sai alguses võimule loosungiga "Plats puhtaks!". See oli aga ebarealistlik, koguni eksitav, sest vabaduse saavutamisel olid ”endised” ju liitlased. Oli lepitud kokku koostööks uuel tasemel. Pärast valimisi said valitsusse ka mõned ekskommunistid. Laari ministeeriumi tihti muutuvas koosseisus on kuus kompartei taustaga nime. Neist kuulusid neli parteisse Isamaa, nimelt:

Details

Published: October 24 2011

 

Eestis juhtub ühte ja teist, mida valgustavad ajalehed ja kommenteerivad lugejad erinevalt. See kehtib näiteks 1941. aasta Kuressaare kommunistliku veretöö mälestustahvli teksti kohta, millest jäeti välja viide tegijatele. Pole mingi uus probleem, olen korduvalt juhtinud tähelepanu faktile, et Eestis on küll olnud palju kommunistlikke kuritegusid, aga mitte kurjategijaid, ainult ohvreid. Kuressaares leidus siiski üks selgrooga preester, kes keeldus väljajäetud sõnaga tahvlit õnnistamast. Ta vallandas nii tugeva poolehoiutormi, et linnavalitsus oli sunnitud paigaldama lisatahvli kõigi maetud mõrvatute nimedega ja selgituse, millise režiimi ohvritega on tegemist. Oli neid, kes end usuvastasuse sildi taha peites kritiseerisid preestri käitumist. Vabanduse asemel kaebas selle üle ka linnavalitsuse esindaja metropoliidile, kes aga ei leidnud mingit viga (Postimees 01.& 06.10.)

Details

Published: October 16 2011

 

Langenud lehed riisutakse kokku. Arengut jälgides kohtab mitmesuguseid tähelepanekuid. Suurem osa rändab unustuse paberikorvi, mõned on leidnud kasutamist ja selle väärilisi on veelgi.   Minu heaks inspiratsiooniallikaks on tihti eraviisilised kommentaarid, mis on tavaliselt palju mõttetihedamad kui võrgukommentaariumi osalt primitiivsed meeleavaldused. Näiteks kirjutas mulle hiljuti üks endine meelsusvang, kes ”heal nõukaajal” juba koolipoisina püüdis kaitsta seda eestlust, mis oli kuulutatud kuritegelikuks - ja mis veelgi pole täielikult rehabiliteeritud. Kui vastuoluline teleajakirjanik Andres Raid küsis (9.06.2011), kas on alustatud menetlusi okupatsiooniaja justiitskuritegude osas, kusjuures ta eeskätt pidas silmas Jüri Kuke, Mart Nikluse jt represseerimisega seotud asjaolude ja represseerimist toimetanud ning sellele kaasa aidanud isikute väljaselgitamist ja vajadusel vastutusele võtmist, vastas prokuratuur, et ”Eesti õiguskaitseasutused menetlevad Nõukogude okupatsiooni ajal toimepandud aegumatuid inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid, mille kohta on menetluse alustamiseks ajend ja alus. Teie poolt nimetatud isikutega seotud kuritegude kohta puudub meil selline informatsioon, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks.” 

Details

Published: October 16 2011

 

Sovetiaja valgustamiseks ja hindamiseks on ametlike dokumentide kõrval heaks lisaallikaks aktiivsete ja passiivsete osalejate meenutused. Need on loomulikult enam või vähem subjektiivsed, aga just seetõttu kasulikud tausta analüüsimiseks ja mõistmiseks.. Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum avaldab aastast 1975 teadusartiklite kogumikku „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi”. Olen selle lugemisega täiendanud oma teadmisi. Juba esimeses väljaandes kirjutas Jüri Kivimäe ”Jesuiitide koolitegevusest Tartus”, kaks aastat hiljem avaldasin ise Taanis poolaaegse Tartu jesuiitide kolleegiumi ajaloo – saksa keeles (eesti keeles 2003).

Details

Published: October 16 2011

Üks minu Eesti kontakt külastas hiljuti Peterburi ja kirjutas mulle oma muljetest. Bolševistlik sümboolika linnapildis on säilinud, seda ei suruta peale nagu sovetiajal, kuid traditsioonina elab rahva seas edasi. Üldsuse huvi poliitika vastu on lakanud, riigivõimu võetakse kui paratamatut, eluga kaasnevat nähtust. Suurim muutus on see, et sõjaväelased linna üldpildis on kadunud. Ta nägi ainult üksikuid mereväe ohvitsere ja kahel korral ka maaväelasi. Üldse polnud muutunud miilitsad – nüüd politseinikud, olid endiselt umbusklikud, tähtsad ja rumalad. Ta küsis ühelt rahavahetamise kohta, sai vastuseks ainult: ei tea! Ise läks aga nii ärevile nagu oleks kohanud pangaröövlit, kes tahab teda millegagi sisse vedada. Aga ka Eesti poolel võib kohata sellist kardavoilikku hoiakut.

Details

Published: September 22 2011

 

Taasvabanemise 20. aastapäeva puhul püüdsid mitmed osalejad ilustada oma minevikku. Peamiselt verbaalselt, maha vaikides negatiivseid üksikasju. See kehtib ka ühe selle aja peategelase kohta, kes hiljuti tähistas oma 80. sünnipäeva. Mihhail Gorbatšov on vahepeal jätkuvalt mänginud tarka riigimeest. Tema panust on hinnatud mitmel kombel. Perestroika ja glasnosti isana on ta jäädvustanud oma nime N. Liidu impeeriumi diktatuuri alustalade õõnestajana. Ta ei andnud alati järele ahvat-lusele võimu kasutamiseks, tegi seda siiski üksikjuhtudel ja teistel sondeeris ta pinda, nagu näiteks pärast Ukraina iseseisvumise hääletust detsembris 1991, kui ta tolleaegse kaitseministri kohaselt kaalus sõjaväe ra-kendamise võimalust. Ta andis küll käsu vägede saatmiseks Aserbaidžaani 1990, aga tema roll eriüksuste julmas käitumises tsivilistide vastu Tbilisis 1989 ning Vilniuses ja Riias 1991 pole veel selge. Ise eitab ta käsu andmist, aga kaitses pärast seda sõjaväe tegevust.

Details

Published: September 12 2011