Eesti taasvabanemisest möödub 20. augustil 19 aastat. See aeg vastab umbes esimese vabariigi perioodile Tartu rahust baaside lepinguni. Nii taust kui areng on aga väga erinevad. Mõlemad on küll ühte laadi ajaloo kapriisid, mille üle peab olema õnnelik, aga esimene saavutati vereohvritega, teises ohverdati peamiselt poole sajandi ajupesu loosungid ja tulemused.

Details

Published: August 16 2010

Vikipeedia kohaselt kantakse Punasesse Raamatusse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on märgitud vastavate liikide levik, uurituse aste, seisund jms. Redigeerimisel on ka Eesti trükise punane raamat.

Eestis on aga olemas teine „punane raamat“, mille andmed vastupidiselt sellele on kas eitatud või peidetud vaikimise saladuskatte alla. On mitu liiki, hõlmab punaste aastate tegelasi, tookordseid poliitikuid, julgeoleklasi ja koputajaid, kes on varjatud kaitse all. Osa neist on superkohanejatena osanud lülitada end praegusesse süsteemi. See kehtib eriti poliitikute kohta, kes on leiutanud endale erilised teened, mis kustutavad nende varema panuse. Sellest räägitakse vahel võrgulehtede kommentaarides, mida loomulikult pannakse väga pahaks. Pole siiski veel keelatud. Tuleb ka sellega arvestada, et nende aeg hakkab täis saama. 

Details

Published: August 09 2010

Eesti meedia arvamusrinne on üsna laiahaardeline, kuigi palju oleneb toimetajate suvast. Võrgus on piirid veelgi laiemad, arvamustele lisanduvad kommentaarid. Kuigi neid piirab kustutamisoht, saab siiski mulje arvamistest, mis varem ei jõudnud kaugemale suhtlusringkonnast või kõrtsilauast. Ei kardeta paljastada oma rumalust, seda saab peita anonüümsuse taha. Oskusega vajutada arvuti klahvidele ei kaasne võime rumalate küsimuste esitamise asemel hankida vajalikku informatsiooni Interneti kaudu. On palju anonüümset demagoogiat, mis välistab loogilist mõtlemist. Sellele on korduvalt tähelepamu juhitud.

Details

Published: August 09 2010

Arvamustes ja vaidlustes mängivad vahel suurt osa oletused. Nende kaudu on palju lihtsam leida seletusi ja lahendusi, neid saab kasutada väga laiahaardeliselt, eriti kaasates vandenõuteooriaid. Ei usu siiski, et Eesti tegelikult on vabamüürlaste, trilateraalide ja sionistide poolt maha müüdud nagu mitmed kommentaatorid seda väsimatult kordavad. See kordamine pole aga tarkuse ema, pigem rumaluse sohilaps. Kuna ka sohilastel on samad kodanlikud õigused, siis tuleb nende eksistentsi küsimärgiga aktsepteerida.

Details

Published: July 19 2010

Aja jooksul on kogunenud mitmeid tähelepanekuid, mis peamiselt kinnitavad tuntud fakte. Võib olla ka kordamisi. Näiteks tõdemus, et kõigega võib kohaneda, sest inimene on nõrk, eriti kui ta on seatud vastamisi jõududega, kes on temast ülekaalus.

Details

Published: July 12 2010

Eelmine kord oli juttu kahest aktiivsest saksa päritolu ajaloolasest, kes on andnud suure panuse Eesti lähiajaloo uurimisse. Kuigi mõningaid hoiakuid võib vaidlustada, on nad eriti rahvusvaheliselt teinud tõhusat tööd Eesti saatuse tutvustamiseks N. Liidu okupatsiooni ajal. Nende huvi keskendub aga suurelt osalt Venemaa ajaloo uurimisele, millest Eesti on ainult üks väike osa.
Jätkub äge vaidlus selle üle, kas 1944. aastal vabastati või okupeeriti Eesti? Vabastamise rõhutamise pooldajad viitavad põhjendusena Hitleri-Saksamaa plaanidele eestlaste tuleviku suhtes ja väidavad, et Saksamaa võit oleks tähendanud eesti rahvuse hävingut. Kuigi eestlased kannatasid palju N. Liidu all, nagu venelased ise, tagas see neile siiski jätkuva eksistentsi.

Details

Published: June 21 2010

Kui Tartu Ülikool alustas tööd Eesti rahvusülikoolina, polnud kõikidel aladel vajaliku pädevusega õppejõude. Esimesel valimisel püüti siia koondada võimalikult palju eestlastesst teadlasi. Esimeste õppejõudude hulgas olid ligi 2/3 eestlased. Balti- ja riigisakslased moodustasid umbes ühe veerandi. Soomlasi kutsuti Tartu Ülikooli neli, lätlasi oli niisama palju, rootslasi kaks, venelasi ainult üks.
Ajaloo ja selle naaberdistsipliinide alal domineerisid eriti algul soomlased ja rootslased.

Details

Published: June 14 2010

Seda tiitlit kannab hiljuti ilmunud Mart-Olav Nikluse kogumik, mis sisaldab tema artikleid ja panust käsitlevaid materjale. Seda lugedes meenus aeg, millal ta oli Eesti vabadusvõitluse sümboliks, kui temast kirjutati ka tihti Lääne ajakirjanduses. Tema saatus äratas tähelepanu ka kõrgemal poliitilisel tasemel. 1981. aastal võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, milles nõuti okupatsioonivõimudelt Nikluse vabastamist ja poliitilise tagakiusamise lõpetamist.

Details

Published: June 14 2010