Arvamusartikleid ja kommentaare lugedes on silmapaistev kirjutajate enesekindlus. Harva kohtab kõhklust ja kahtlust. Teadlased on seda uurides jõudnud tulemusele, et põhjuseks on inimlik kalduvus. Tõsiasjad ei pruugi tegelikkuses meie meelt muuta. Sellele olen varemgi kommentaarides viidanud, seekord katsun seda probleemi loetud uurimuste taustal natuke ligemalt valgustada.
Aastatel 2005-2006 läbi viidud uurimustes leidsid Michigani ülikooli teadlased, et kui väärteavitatud inimesed, eriti poliitiliselt mõnele parteile truud isikud, kohtasid uudistes tõele vastavaid fakte, muutsid nad oma arvamust väga harva.

Details

Published: June 19 2011

Lugesin hiljuti iroonilist netikommentaari: ”Mulle ka Ilves ei meeldi - polnud koos meiega pioneer, kommunistlik noor ja pole teeninud vapras Punaarmees! Pole ehitanud kommunismi koos meie ja seltsimeestega, sellist küll ei saa usaldada! Kas ta Lenini teoseidki on lugenud? Mingi imperialistlikest riikidest saadud haridus?”
See haakub tähelepanekutega eelmises kommentaaris. Netis vohab rahulolematus, mis aga ei leia tõestust valimistulemuste kaudu. Rahulolematute kohaselt said ainult need oma hääled ausalt, kes neile meeldisid, aga need, kes ei meeldi, nende häältega manipuleeriti?

Details

Published: June 06 2011

Eesti netikommentaarides kritiseeritakse tihti endisi põgenikke, kuna neil polevat kogemusi sovetiaja Eestist. Osa kritiseerijate arvates polnud elul siis just väga viga.
Tegelikult oldi Läänes vahepeal üsna hästi orienteeritud elutingimustest ja –oludest N.Liidus. Selle eest hoolitsesid peamiselt endised kommunistid, ideoloogilised dissidendid nagu näiteks Arthur Koestler (1905-83). Mäletan, et kui tema teravalt stalinismi kritiseeeriv teos „Darkness at Noon“ (1940) 1946. aastal ilmus taanikeelses tõlkes, äratas see suurt tähelepanu ja elavat vastukaja. Mõjus šokeerivalt, kuna pärast võitu Teises Maailmasõjas oli Läänes üldine hoiak kommunistide ja seega ka Stalini N. Liidu suhtes positiivne. Lääne kommunistid läksid ka kohe vasturünnakule. Laimu ja vihaga õnnestus neil mõjutada avalikku arvamist, mis ju tavaliselt kardab kontroverse ja äärmuslust. Koestleri usaldusväärsust rünnati. Kas sai ta tõestada, et tema väited N. Liidu kohta pidasid paika, kuna Pravda rääkis vastupidist? Alles Hruštšovi 1956. a paljastused sundisid Lääne kommunistid tagasihoidlikkusele ja andsid Koestleri väidetele kinnitust, tõid talle ka lisatunnustust.

Details

Published: June 06 2011

Üldiselt kehtib arvamus, et pärast sõdu kirjutavad ajalugu võitjad. Seda väidetakse ka Teise maailmasõja kohta, mille kaotajatel tuleb leppida võitjate versiooniga, milles hinnatakse tihti erinevalt võitjate ja kaotajate käitumist.
Eestlased on saanud seda tunda kahekordselt. Pannakse pahaks nn ”hääletut alistumist” 1939-1940, aga samuti katset tõrjuda uut okupatsiooni 1944. aastal. Nagu ütleb üks kommentaator: „Valitsus ja Riigikogu lähtuvad 1944. aastal uut okupatsiooni tõrjunud meeste panuse tunnustamisest keeldudes – nende surma oodates – stalinlikust põhimõttest: pole inimest pole probleemi. Kuid kuigi ühel päeval neid mehi enam pole, on eesti rahvas ikka ja probleem veelgi suurem. Varem või hiljem saab see valitsejate endi probleemiks, mis laheneb täpselt sellesama stalinliku valemi kaudu. Minevikku ei maksaks tuleviku vastu välja mängida. Ega ka vastupidi. Üks kasvab välja teisest, tulevik saab mõistetavaks mineviku kontekstis. Eesti noored ei ole juurteta ja ajudeta hungveipingid.”

Details

Published: May 29 2011

Taanis on tähele pandud, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu on välja saatnud oma esindaja tiitliga ”special rapporteur”, kelle ülesandeks on reisida ringi maailmas, tutvumaks ja raportimaks mitmesuguste vähemuste nn kultuuriliste õiguste üle.
Seda kõrgetasemelist külalist oodates on Taani vaatlejad tutvunud tema senise panusega. Ta on juba külastanud Brasiiliat ja Austriat ning pahandab muuseas selle üle, et vanglate personal ei suhtle kõikide välismaalastest vangidega nende keeles. Ka polevat hoolitsetud selle eest, et kõik vähemusgrupid saaks piisavalt õppida emakeelt, samuti mitte rakendatud meetmeid tõkestamaks meediapoolset teatud rahvagruppide stigmatiseerimist.

Details

Published: May 16 2011

Pole lihtne ajalooga toime tulla. Eks igal indiviidil ole oma elulugu, mida ta püüab kooskõlastada ajalooga. Siin on hädaoht eksida eriarvamuste ja – tõlgenduste rägastikus.
 Üks kommenteerija ütleb üsna tabavalt, et ei pääsenud ka kommunistid “ajaloost” - nad pidid oma olemasolu "eetiliseks" õigustamise nimel vältimatult “ajaloo” kallale asuma - seda võltsides ja igal uuel viisaastakul ümber võltsides, võltsingutega mittenõustajaid maha tappes või vanglatesse ja ümberkasvatuslaagritesse kupatades. Misuke "idealistlik" meede ka kommunistidest liberaalideks muteerunute tänapäevases arsenalis ja võitluspraktikas täitsa olemas. Ja seda kõike muidugi "ideaalide", "Inimkonna Helge Tuleviku", st oma kitsaste grupihuvide nimel.

Details

Published: May 09 2011

Eelmistes kommentaarides käsitletud poliitilise olukorra taustal on sugulust Venemaa arenguga. Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin vaatles hiljuti Marko Mihkelsoni viimase raamatu valguses tänapäeva Venemaa probleeme. Tema arvates hakkas juba 1991.–1993. aasta revolutsiooniliste sündmuste käigus kujunema uus Venemaa riiklik bürokraatia, mis peagi omandas varasemast tuttavad nomenklatuuri tunnusjooned. Endise nomenklatuuri esindajad, kes tulid võimule koos demokraatliku liikumise esindajatega, võtsid presidendi- ja valitsusstruktuurides taas kasutusele neile omased nomenklatuursed meetodid ja mehhanismid ning nii hakati valitsemisotsuseid jälle langetama kuluaarides (Postimees 20.03.)

Details

Published: May 02 2011

 

Mõnes suhtes on välisvaatlejatel kergem. Taust on lihtsam ja surve väiksem. Pole aga alati otseseid isiklikke kogemusi. Endiste pagulaste muljed võivad küll olla vananenud, aga on vajutanud tugeva pitseri nende hoiakule. Välismaalaste muljed on mõjutatud enda tihti väga erinevast taustast. Oleviku vabaduses oleme siiski mineviku vangid. Nii võime ka inimlikult eksida. Huvitav oli jälgida viimaseid Riigikogu valimisi. Valitsuskoalitsioonil oli lihtsam, kuna suurim opositsioonierakond oli kahtlaste tehingutega populaarsust kahandanud. Valimispropagandas kasutati ära rahalaene Lichtensteinist ja väidetavat toetuse küsimist KGB taustaga Venemaa tegelaselt. 

Details

Published: April 25 2011