Elu, tema algus ja levik, on inimsoo huvi köitnud aastatuhandeid.

Ühes varasemas artiklis (2014) käsitlesin teemat, lähtudes loodusseadustest (füüsika ja keemia), mis kehtivad meid ümbitsevas universumis.

Miks ma loodusseadusi usaldan, selleks on kaks põhjust.

Details

Published: September 06 2020

Avalik pöördumine valitsuse ja riigikogu poole

Meie, allakirjutanud, oleme aastakümneid töötanud metsade kasvatajate, hooldajate ning korraldajatena.

Tunneme Eestimaa metsi läbi ja lõhki, meie tööks on olnud nii metsade raieküpsuse hindamine kui ka looduskeskkonnana säilitamine, oleme metsades töötanud, hinganud, maganud ja elanud suure osa oma elust.

Oleme juba vanad, kuid metsade vanuse kõrval siiski alles poisikesed. Tänu sellele teame, et tagasi minevikku pole vaja minna – mõelda tuleb tulevikule.

Details

Published: August 29 2020

VES nr 34, lk 4 on pikk tore lugu Willimanticu eestlastest.

Ühte asja ses jutus oleks aga vaja õiendada, nimelt seda fiktiivse käendaja asja.

Details

Published: August 29 2020

See sõnum terendas ekraanidelt samuti Ülemiste lennujaamas. Tulevik on sinu nägu, suuresti olenevalt, kuhu oma näo pistad või kas seda katad. Lennujaamast väljudes astusime aga maskivabasse ühiskonda.

Eestis ei ole nii palju haigusjuhtumeid enam (või veel) ning rahvas ei pea seda vajalikuks ja käsku pole selleks antud. Alul oli see äärmiselt harjumatu ja meie ikka uhkelt mardisantisime edasi, kuid mittemuretsemisega harjub inimene väga ruttu, sest see on loomuomane.

Jääme lootma paremat ja ootame, mida 1. septembri esimene koolipäev võimalike ümberkorralduste NÄOL(E) toob.

Me päkad puutusid taas Eesti pinda 13. augusti õhtul pärast aastapikkust Torontos viibimist.

Details

Published: August 29 2020

“26. juunil sada aastat tagasi sündinud Olga Kistler-Ritsot on Eesti meedias nimetatud “naiivseks väliseesti leskprouaks” … kirjutab raamatu “Ühe muuseumi lugu” autor Ede Schank Tamkivi Eesti Päevalehes”, loen 6. augusti VES (nr. 31).

MIKS alavääristab Eesti meedia nii pahatahtlikult edukat, kõrgelt haritud ning hinnatud eesti naist, kes annetas kolm miljonit dollarit oma 1998. aastal loodud sihtasutuse – Kistler-Ritso Foundation – kaudu, et Eestis luua Okupatsiooni(de) ning Vabaduse muuseum, talletamaks Eesti lähiajalugu ning väärtustamaks vabadust?

15 aastat hiljem annetas sihtasutus sellele lisaks 600 000 eurot.

Details

Published: August 22 2020

Tavaliste asjade eestikeelsed nimetused

Port Sydney küla ja Kotkajärve vahele Clearwater Lake teele on aastate jooksul kerkinud uusi elumaju, kus vanasti lokkas vaid loodus.

Ka lühikesel lõigul, kus kunagi laiusid põllud (ja nende kohal kõrgel kalju otsas oli sini-must-valgeks võõbatud vana buss), on nüüd mitmed majad ja pered, k.a ühed agarad, kes peavad kanu ja kelle toredad lapsukesed viibutasid (lehvitasid üles-alla) tee ääres suvikõrvitsatega.

Details

Published: August 22 2020

Kaitsemaskide kandmise meeldetuletusena on paljudele kujudele, ka ausammastele ülemaailmselt kinnitatud maske. Selle Toronto lääneosas Bloori tänaval paikneva veise kuju puhul välksatasid aga pähe eelkõige mõned muud variandid.    Foto: Riina Kindlam

Koroonaviiruse levikut tõkestava maski kandmise eeskujusid on kõikjal, tihti just kujude ees, ehk näol.

Details

Published: August 16 2020

Raul Pettai

Et saada enam-vähem õiget pilti käesolevast sisepoliitilisest seisundist Ameerikas, tuleb vaadelda inimkonna ruumilise ja ajalise eksistentsi laiemat tagapõhja.

Esiteks: laienev globaalsus ja infotehnika, lisaks suurenev automatiseering.

Ehk lihtsas keeles: kui ma New Jersey’s köhatan, siis kümme minutit hiljem teab sellest Beijing ja teeb vastavad järeldused… Privaatsus on kadunud.

Details

Published: August 08 2020