”Mulle üldse ei meeldi se Kärdi eesti keel, sest ma ei saa sellest aru, “ teatas mulle  meilis üks väliseesti vanaproua. Küsimuse all oli hetkel ühe suure väliseesti katusorganisatsiooni kirjad, mis läksid välja grammatiliste ja hooletusvigadega. Ja seda hoolimata sellest, et oli olemas inimene, kes oleks need kirjad üle vaadanud ja ära parandanud. Aga jonn – “Mina oskan piisavalt hästi eesti keelt” – oli tugevam ja kirjad saadeti välja piinlike vigadega.

Details

Published: June 10 2019

Selle loo kirjutamise päeval viibisin Otepääl, asulakeses, mis kipub muidu uinuvas olekus olema, oli aga 4. juunil erksas meeleolus ja pidulikult kaunistatud, tähistamaks Eesti lipu 135. sünnipäeva. Sini-must-valge lipp õnnistati esimest korda 1884. a. 4. juunil Otepää kirikla pastoraadihoones. See sündis Eesti Üliõpilaste Seltsi paarikümne liikme eestvedamisel, sügaval tsaariajal, mil meie rahvusvärvide eksponeerimine tõi inimestele probleeme kaela. Näiteks üliõpilastele, keda eksmatrikuleeriti rahvusvärvide kandmise pärast, ja sunniti sealjuures ka Tartust lahkuma.

Details

Published: June 10 2019

Maikuu alguses kirjutas Kihnu elu edendaja Mare Mätas oma sotsiaalmeedia lehel, et edaspidi ei allu ta enam külastajate diktaadile ja pakub küllatulnutele seda, mis parasjagu hooajaliselt Kihnust saada on ja mida Kihnus ka süüakse. Et ei hakka enam muretsema ettesaadetavate kirjade pärast, mida konkreetne inimene süüa soovib ja saab. Kihnus süüakse kihnu toitu, olgu selleks siis värske räim, maamullast tulnud kartulid või õuemööda siblivate kanade munad.

Details

Published: June 03 2019

Viimase aja poliitmullistused on avanud silmi. Isiklikult olen avastanud, et paljud inimesed, keda varem pidasin mõistlikeks, on mittemõistlikud, ja vastupidi: mõned, keda pidasin asotsiaalseteks nohikuteks, saavad asjadest üsna õigesti aru, kirjutab Mihkel Mutt Postimehe Arvamusrubriigis. Ilmselt võivad paljud öelda sama – mõistagi lähtudes oma – ja minust erinevast vaatevinklist.

Details

Published: May 27 2019

Minu mälestused Vaba Eesti Sõnast algavad tükk aega tagasi. Minu vanemad tellisid ajalehte sellest ajast, kui nad Ameerikasse tulid 1949. aastal ja sellest saadik on see alati meil kodus olnud. Mäletan, kuidas lehte oodati iga nädal, et uudiseid lugeda. Isegi nüüd, kui see tavalisel saabumispäeval ei tule, ootame seda järgmises postis.

Details

Published: May 20 2019

Tänavuse keeleaasta raames tahan rääkida pisut ka aastate jooksul väliseestlaste trükisõnas ilmunud eesti keelest. Kuigi olen kuulunud paljudesse VESi juhatustesse ja töötanud osaajaliselt lehe hüvanguks, ei ole lehe majanduslik külg ja otsuste tegemine olnud minu kätes. Kuid kokku puutudes lehe keelelise küljega, arvan, et peale 70 aastat jäädvustatud väliseestlaste tegevust, on Vaba Eesti Sõna ka suur varasalv tolle aja väliseesti keelelisest arengust.

Details

Published: May 20 2019

Olud on kohutavalt palju muutunud ajast juunist 1949, mil ilmus Vaba Eesti Sõna esimene number. Mind ennast ei olnud siis isegi veel eostatud (my mother was not yet pregnant with me). Tean ainult seda, et mäletan Vaba Eesti Sõna ühe osana mu elust peaaegu algusest saadik. Ma ei olnud veel viie aastane, kui kolisime Saksamaalt Ameerikasse, ja küllap minu lugemisoskus eesti keeles on tingitud arvestataval määral sellest, et isa ja ema olid VESi tellijad.

Details

Published: May 20 2019

Details

Published: May 20 2019