Pildil on ära toodud ajalehes "Saarte Hääl" 29. septembril ilmunud loo pealkiri ja foto. Selle mõistmiseks on vaja tunda kõnekäände. Kes on fotol kosilane? Kas ta on pärit Soome linnast Turust? Miks kummalgi ei ole käes korvi? Võiks Vald olla nime Valdur lühend? Kas meesterahvas osutab näpuga kaadrivälisele korvile? On üleantav korv omastavas (mille?) või osastavas (mida?) käändes? Kas "kõnekäänuline" tee on libe? Kui jah, kas ohtlikult libe või on sellel liugu lasta ülihää? Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kõnekäänd on "rahvapärane piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme, omaduse või muu iseloomustamiseks".

Käänuline ehk suunamuutustega, kõverustega kõne on mahlane ja lõbus nagu pinget pakkuv suusarada. Peaasi, et mõttest ehk asja ivast aru saadakse.

Loogikaülesanne: kosilane läks turule, Kuressaare turule, jättis kogemata korvi koju. Korvi on ometi vaja, kui sügisel turule minna.

Details

Published: October 09 2021

Toomas Sildami intervjuu Alar Karisega  Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

11. oktoobril ametisse astuva presidendi Alar Karisega tegi pika intervjuu ERRi portaalis ajakirjanik Toomas Sildam, kelle president Karis valis oma uueks sisenõunikuks. Avaldame intervjuu lühendatult.

Kuidas kirjeldada Eestit?

Eesti on selline tubli riik, kes vajaks edasi arenguks motivatsiooni ja eesmärki. Ja natuke ka tuju tõstmist, sest me näeme, et pidupäevadel ollakse õnnelikud ja rõõmsad, aga argipäev päris nii ei ole.

Details

Published: October 09 2021

Kristel Vilbaste, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Maailm on oma eksirännakutes jõudnud punkti, kus ainult imele lootmine paneb edasi tegutsema.

Just see koroonakriis, mille algust ja lõppu ei suuda enam lahti mõtestada kõige vaimurikkamad ega ka tänapäeva teadus.

Details

Published: October 03 2021

“Võitlus kahel rindel” (VES, 24. jaan 1957) ja
“Võitlus mõtteviisi pärast” (Vikerkaar, 1986-1987, E. Savisaar)

Ei ole mingit “üleüldist” ajastusuhet, vaid  on konkreetsed olukorrad konkreetses kohas. Mõni selline võib viia ajastu üldisema olukorrani.

1957. aasta 24. jaanuaril kirjutab Vaba Eesti Sõna eesti noortest mitmeti, kõigepealt küsimusvastus ajaloost:

Küsimus: Millal oli suurim noortepidu Eestis? H. K. — Los Angeles.  
Vastus: Meeliülendavaiks noorte pidustusiks olid Eesti Koolinoorsoo Keskliidu korraldatud Noortepühad Tartus 1921. ja 1924. aastail.  Sel puhul peeti üleriigilisi koolinoorte spordivõistlusi, võimlemise, laulupidu ja ka lavalisi ettekandeid. Skautide suurlaagrid 1926, 1932 ja 1936 ning üks noorte kotkaste suurlaager koondasid tuhandeid noori ja noorte-sõpru.

Details

Published: October 03 2021

Põhja-Tallinnas Sõle tänaval valgusfoori taga oodates imestavad kindlasti paljud inimesed, kes auto- või bussiaknast seda hiljutist seinamaalingut näevad. Imestavad just sõna, et mida ometi? Tuleb lähemale minna ja peenikest kirja lugeda või söösta üleilmsesse (ämbliku)võrku, (taime)lehele "putukavail.ee". Uudissõna on maalitud Nõukogude-aegsete garaažiderea otsaseinale. Selle ees on lai, elektriliinide all kulgev tühermaa. Tühermaa, mis elust ja õitest tulvil.    Foto: Riina Kindlam

Mõistet putukaVÄIL kohtasin esimest korda kahe aasta eest Salme tänava trammipeatuses Kalamajas.

Seal oli pikka aega trammiootepaviljoni plakatil selle reklaam, nii-öelda tutvustus.

See meenutas mulle koheselt sõna VÄLU, mis oli mulle ka uudissõna, kui seda omaaegse kolleegi suust kuulsin kontektis: "Unistan piknikust metsavälul".

Details

Published: October 03 2021

Vaade seenenäituse telki Loodusmuuseumi hoovis. Kümme lauda on seeni täis. Tänavune näitus on avatud 11.-26. septembril.    Foto: Riina Kindlam

80 aastat Tallinna vanalinnas Laias tänavas rahvast rõõmustanud ja harinud Eesti Loodusmuuseumis on avatud 59. korda seenenäitus.

See on igasügisene traditsioon, mis möödunud aastal siiski vahele jäi.

Details

Published: September 25 2021

Soomepoiste riietuses mehed. Fotod: Edgar Saar

Ajaloolise kuupäeva, 17. septembri reedene tuuline päev tõi rohkem kui ühe bussitäie rahvast Tartu lähedale Pilka väljadele mälestama soomepoisse, kes seal pidid 77 aastat tagasi käsirelvadega vastu seisma Vene tankikolonnidele ja kahurväe turmtulele.

Punased lektorid ei väsinud omal ajal paralleelide tõmbamisest Tartu ja Pariisi vahel.

Details

Published: September 25 2021

Mihkel Mutt, kirjanik

Eesti on tõesti meie enda asi. Teised maad ja rahvad võivad meid toetada, võtta meid siia või tänna liikmeks, koostööd teha jne, mis kõik on tore ja tarvilik. Aga otseselt vaja pole Eestit kellelegi peale meie enda, kirjutab Mihkel Mutt.

Ei saa pidevalt mõelda kõige tähtsamast, elu tahab ka elamist.

Aga tähtsad asjad ei tohiks päris meelest minna.

Details

Published: September 18 2021