Alljärgnevalt kommenteerin Ülle Ederma “Vaba Eesti Sõnas” 29. augustil avaldatud lugejakirja “Kliima soojenemisest”.

Maakera ja selle piirkondade korduvaid, kümneid tuhandeid aastaid (ja rohkem) kestvaid soojenemise ja jahtumise perioode nimetatakse “Milankovitchi tsükliteks”.

Nende peamised põhjused on muudatused maakera orbiidis (ümber päikese) ja poolustevahelise telje kalle ning võnkumine. On veel teisi põhjuseid.

Teadlaste arvestuste kohaselt peaksime praegu olema aeglases jahtumise perioodis, mis jõuaks haripunkti umbes 100,000 aasta pärast. Seepärast on praegune, suhteliselt kiire soojenemine nende tsüklite loomuliku rütmi vastane ja seega, inimeste tekitatud.

Praegune “triiphoone” efekt on tulnud maakera ümbritsevatest saastgaasidest, mis lasevad läbi maakera pinda soojendavaid päikesekiiri, kuid ei luba soojenenud õhul maailmaruumi pääseda. Seda tõendab ka see, et atmosfäär seespool saastgaaside vööd on tunduvalt soojem kui väljaspool.

NB: Rannikuäärne maapind ei “vaju ookeanidesse”, vaid ookeanide veepind tõuseb Gröönimaa ja Antarktika suurte jäämasside sulamisest maakera kliima soojenemise tõttu.

Samuti, põhjapooluse jää all ei ole leitud “troopiliste taimede jälgi”, sest seal on Põhja-Jäämeri.

Neid leiti aga küll lõunapooluse lähedal.

Fred Ise