Julge tihane Kotkajärvel. Foto: Riina Kindlam

Selliselt kõlas presidendi ja tema abikaasa vabariigi aastapäeva vastuvõtu kontsertlavastuse pealkiri, mille tõi Viljandi Ugala teatri lavale 1990. a. sündinud Vanemuise näitleja Karl Laumets. Ja nende sõnadega lõpetas president Kaljulaid ka oma aastapäevakõne.

Abitugisambad olid kunstnik Kristjan Suits, muusik Vaiko Eplik ja koreograaf Ingmar Jõela. Ülimalt tervikliku ja südamliku lavastuse keskmes oli linnud meie rahvapärimuses, kes muistses maailmapildis olid inimesele kui omataolised. Linnuelus märgati mõndagi inimese elule sarnast ja metsast võeti suure lugupidamisega vaid seda, mis vaja.

Rasvatihane ja teder Viljandis (chickadee & grouse), Maria Annus ja Piret Laurimaa Vanemuise teatrist

Uhke, aga kohusetundetu kägu (cuckoo), Kadri Lepp Ugala teatrist

Lõuna-Eesti näitlejate kehastatud linde käis laval 12, pidevalt kõike põimivat ja kohati suurte pesadega liikuvaid tantsijaid 6 ja armastatud Viljandi vaimus muusikuid-ansambleid 5. Lava oli lindude puhas sinine taevalaotus, vahele mõningaid pilvede karvi, varvaste all lumi. Linnud ise olid nagu Pariisi moenädala otselennult või Nuustaku võlukambrist maandunud: tihase kollased kontsad, toonekure lummav punane samm, kõikide terased pilgud; öösorr.

Kuldketiga harakas (magpie), Martin Mill Ugalast

Kõige enam kandis ja edasi andis tekst – lindudele omistatud keel. Ja tarkuseterad, uskumused, mis nende jälgimisest meie esivanemate sekka juurdunud. Rahvaluule ja -pärimuse puhul võlub selle lihtsus, ausus, puhtus; äratundmine.

Linnud ise teadsid öelda, kust nendega seotud vanasõnad pärit. Metsvint: "Inimene, kes linnupesi rüüstas või nende poegadele haiget tegi, sellel kasvas kurgu alt linnu pää välja. Suure-Jaani." (Hilp)harakas: "Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis. Väike-Maarja." Laskem elada, suure linnulaulurinna rõõmuga, armastada armsamini enesest.

Kõlab uskumatu? Teostamatu? Igav? Oma silm ja kõrv olgu kuningaks:

Järelvaadake ERR veebist: https://etv.err.ee/1034762/ev102-kontsert-lavastus-igal-linnul-oma-laul  

Helgus poeb põue.

Riina Kindlam