Filateelia ehk postimaksuvahendite (markide, ümb-rike) kogumine, on olnud ju-ba üle sajandi üheks populaarsemaks harrastuseks. Peaaegu igal maal leidub filateelia klubisid ja toimuvad näitused, kus võib uurida-imetleda esmaklassilisi margikogusid. See pole aga kõik. Vanadel postmarkidel võib nende harulduse tõttu olla astronoomiline hind.  Tundub naljakas, et tilluke tükk värvilist paberit maksab tuhandeid dollareid, kuid nii see on.

Ka uuemaaegsed margikogud, kui nad on näi-teks täielikud või on muul põhjusel erakordsed, võivad omada suurt rahalist väärtust. Enamasti aga käivad filatelistid kokkutulekutel oma kogusid võrdlemas ja marke vahetamas, sest ühel on marke, mida teine oma kogu täiustamiseks vajab ja ümberpöördult. Sellised va-hetused on üsna informaal-sed, nö sõber sõbra vastu.   Ametlikel marginäitustel vahendatakse vanu marke nende turuväärtuste alusel, mida leiab vastavates kata-loogides.

Postmargid kui maksuvahend on aga vaid osa nende tähtsusest. Olulisem on olla reklaam ja tutvustaja marke välja andnud kogukondadele    – peamiselt riigid, vahel ka väiksemad grupid eriõiguste alusel. Siin on oluline aspekt postmargi esinduslik, esteetiline külg. Ja nii võib maailma postmarkidel näha tõelisi meistriteoseid, alates kuulsuste portreede, kunstiteoste ja lippude-vappidega ning lõpetades loomade-lindude, ajaloosündmuste ja kaunite looduspiltidega.   
Et markide mõju veelgi süvendada, annavad paljud riigid aasta lõpul välja albumi oma postmarkide kohta.  Seal on kõik aasta jooksul ilmunud originaalmargid reas plastiku kaitse all.   

Eesti Post on selliseid albumeid palju aastaid välja andnud, üks ilusam kui teine.  Pole imestada, kui meenutame Eestis toimetatud raamatute ilu. Mu poeg Allan on neid albumeid Eestist toonud juba tosin aastaid; viimane on aasta 2018 kohta. Lisan pildid sellest siia juurde.

Filateeliataevasse on aga kasvanud pilvi. Tõsi, postisaadetised Eestist ja palju-dest teistest maadest kanna-vad endiselt tavalisi postmarke. Kui aga USA post-kontorisse viia pakk või eritariifi nõudev ümbrik, siis pannakse sellele margi ase-mel automaadil trükitud sildike. Teiseks on tänu e-postile ja nutitelefoni “texting” võimalusele tunduvalt vähenenud erakirjade arv.

Nii on, et teie postkasti praegune sisu on peamiselt rek-laam, tellitud ajakirjad ja mõned ametlikud  kirjad.  Ühelgi neist pole enam tava-list marki. Muidugi harrasta-takse markide kogumist veel kaua, kuid huvi nende vastu näib ajaga vähenevat, sest uutele generatsioonidele on pealekleebitavad postmargid üha enam võõrad.   

Aga  -   eks näeb.  

     
Raul Pettai