9. aprilli 2020 Vaba Eesti Sõnas kirjutab Hasso Krull maa ja looduse tähtsusest rahva identiteedis.

Samuti metsade lageraietest. Sellel teemal on ennem kirjutanud Kristel Vilbaste ja ka hiljuti Liina Steinberg. Liina Steinberg on looduse turistide giid ja otsib nüüd kohti, kuhu turiste viia, sest metsade kaotus on talle kriisi teinud.

Selle lühikese uue iseseisvuse aja jooksul on on Eesti jõudnud riiki viia looduse rüüstajate laagrisse, nagu paljud teised maad. On kiht inimesi, kes on nõus oma riiki laastama.

Mina ei kirjuta mingi suure trooni pealt siin USA's, kus praegune valitsus proovib niipalju kui võimalik puhta õhu, vee ja riigi parke kaitsvaid seadusi viia üle poole sajandi tagasi.

Kuid siiski väike riik nagu Eesti peaks kaitsma oma loodust kui varandust. Põlismets pole nagu kapsa peenar, mille saad kevadel uuesti käiku.

Kirjeldan ühte joonistust, mis ilmus ajakirjas The Nation, mis mul käib.

Mees seisab puu ees, ümberringi kännud, lageraie. Mees, kirves käes, võtab selle viimase puu maha. Teeb kirstu. Poeb kirstu koos kirvega. Tõmbab kaane peale. Viimases pildis on kirst keset lageraiet. Ja nii ongi kogu lugu.

Tiia Rettig
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.