Piruka sees on hapendatud koreapärane kapsas kimchi, selle ümber vanaema taldrikul tema aia helesinised meelespead. Kokku ära-unusta-mind vabariigi aastapäeva hommikukohvi hetk.   Foto: Riina Kindlam

Mida ütleks vanaema, kui näeks pirukate valikus sõna kimchi?

Arvan, et ta ütles, "Aga see on ju hapukapsas!" ja tal oleks tuline õigus.

Tulisem on ka maitse selle korea hapendatud kapsasalati puhul, aga mitte üleliia, vähemalt mitte vabariigi aastapäeva hommikul Bekkeri pagariäris Põhja-Tallinnas.

Kimchid peetakse Korea köögi südameks ja hingeks – sisuks sobiv.

Pirukas jääb ikka pirukaks, kelle ridades endiselt uhkelt liha, porgand, kapsas, kohati kilu ja teises võtmes moos.

Tol päeval Bekkeris ka kõrgelt ümar, kuldsest pärmitaignast metsaseene – "soolatud riisikatesegu, kartulitambi ja röstitud sibula täidisega".

Kimchid saab kiirkäigus valmistada ka meie oma hapukapsast, lisades tšillikastet, rohelist sibulat ja koriandrit.

Muidu võib hapneda päivi ja kuid, säilides hästi ning muutes toidu meie organismile hulka kasulikumaks tänu elusbakteritele. Tuttav lugu!

Silmad on suureks teinud ka Ristikheina kohvikus nähtud Tom Kha pirukas.

Sees on sellenimelise  magushapu, vürtsika Tai köögi kuulsa kookospiima-kanasupi tummisem osa.

Vaheduv sisu lisab elule vürtsi ja ega vanaema köögiklassika ega lõosilmadki kuhugi kao, kui me nende eest hoolt kanname.

Lõosilm on meelespea (forget-me-not) ametlik nimi. Eestis aed-lõosilm (kultuuris ehk vanaema aias), põld-lõosilm, soo-lõosilm ja teised, perekond Myosotis.

Eestlastele meeldivad idamaised maitsed ning isegi meie keel on kohati idapärase kõlaga, nt LIUG, omastav LIU ja LIUD, omastav LIUA.

Sellele viimasele, teisisõnu vaagnale panimegi pidupäeval pirukad ja tekkis mõte, et sellega saab liugugi lasta.

Praegusel kõikjal Eestis valitseva jääkihiga kahtlemata.

Riina Kindlam