Meie perekond kolis Narva 1934, kui minu isa määrati sealse Puhk & Poegade ärijuhiks. 1940 meie elasime vanahärra Abramovi üürimajas Vestervalli tänaval. Tänava ääres oli üks vürtspood ja üürimaja asus selle taga. Nende vahel oli väike haljasala aiamööbliga. Üürnikel oli kombeks, eriti suvel peale õhtusööki, tulla sinna istuma ja arutama maailma sündmusi. Eriti ärev oli maailma poliitiline olukord juunis 1940. Vähem kui aasta tagasi oli Hitler alustanud sõda, Molotov-Ribbentropi lepingu tagajärjel istus Punaarmee lääne Eesti baasides ja nüüd ähvardas Venemaa Eestit ja Lätit baaside lepingu mittetäitmisega, millele järgnes uus järelandmine.  Ma mäletan 16. juuni õhtut, kui meie kaasüürnik major Purga ütles ,,Minul on käsk homme hommikul vara avada piirivärav ja meie kellegi elu ei saa enam olema sama". Hommikul ärgates ma kuulsin kõva müra all-linna poolt.  Peale hommikusööki ma läksin vaatama, mis on juhtumas. Kohale jõudes nägin veoautode kolonne relvastatud punaarmeelastega kastis tulemas Jaanilinnast üle Puusilla, ülesmäge möö-da Hermanni kindlusest, üle  Peetri platsi, kust algas Tallinna maantee. Rahvas tänaval vaatasid seda tõsiste nägudega. Ehhki tol ajal elas Narvas ligi 40% venelasi, ei näinud ma ka nende hulgas  mingit pooleavaldust. Paljud Narva venelased olid põgenikud punaste eest või en-dised valgekaartlased. Neil ei olnud midagi head loota kommunistidelt ja paljud neist langesid punase terrori ohvriks nagu eestlasedki. Punaarmee autokolonnide tulek jätkus teatud vaheaegadega veel päevi. Piir oli lahti!  Kes oli major Purga? Wikipedia andmetel Juhan Purga sündis 1896. Viljandimaal, võttis osa Esimesest Maailmasõjast ja Vabadussõjast. Viimases ta sai kaks korda haavata ja talle anti Vabadusrist. Vabariigi ajal teenis ta ohvitserina mitmes üksuses. Pääses Venemaale saatmisest. 1941 sõjasuvel organiseeris Tarvastus Omakaitset. 1944 ta määrati 3. Piirikaitse rügemendi 1 pataljoni ülemaks. Tal ei õn-nestunud lahkuda Eestist ja ta langes metsavennana.   Sven Rütman, Kalifornia  eestlane