Tartu Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera sõnul käsitlevad riigipiiri nii Eesti iseseisvuse manifest kui Tartu rahuleping, nende vahel on aga selged vastuolud.
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele [mitte ainult eestlastele – toim] kuulutab Eesti iseseisvaks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides ning lisab ka maakondade loetelu. Setomaad ega Petserimaa venekeelset idaosa nende seas pole.

«Iseseiswa Eesti wabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järwamaa, Wirumaa ühes Narwa linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Wõrumaa, Wiljandimaa ja Pärnumaa ühes Lääne mere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahwas suures enamuses põliselt asumas. Wabariigi piiride lõplik kindlaksmääramine Lätimaa ja Wene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud,» ütleb Manifest kõigile Eestimaa rahwastele.
Manifest lubas, et täpne piir piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletuse teel, kuid sellist rahvahääletust Tartu rahulepingu alusel ei tulnud.
«On selgeid vastuolusid manifesti piiri ja Tartu rahu piiri vahel,» märkis Taagepera Postimehele saadetud kirjas. Tema sõnul on küsimus selles, kumba dokumenti hüljata ning millises ulatuses.
Eesti Maapäeva Vanematenõukogu vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahwastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult.
Eesti ja Venemaa sõlmisid Tartu rahulepingu 2. veebruaril 1920. Leping määras muu hulgas kindlaks Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri.
Endine välisminister Trivimi Velliste pole Taagepera püstitatud küsimusega nõus. «Alati kehtib üldine õiguspõhimõte, et kehtib hilisemalt sõlmitud leping,» ütles ta. Velliste lisas, et iseseisvuse manifestis on piirid ebaselgelt määratletud.

Postimees