Eerik-Niiles Kross

Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross (IRL) kirjutab Postimehe arvamusportaalis 8. märtsil, et Nürnbergi kohtus oleks Krimmi praegu toimuv okupeerimine ja planeeritud annekteerimine kuriteoks rahu vastu ehk aegumatuks kuriteoks.

Süvenevas Ukraina kriisis on mitmeid elemente, mis vajavad Eesti tähelepanu. Venemaa väljendas mitme duumaliidri suu läbi 7. märtsil esimest korda ametlikult valmidust Krimm «oma koosseisu» võtta.

Kui Putin veel nädala algul ütles, et «ta ei näe ette võimalust, et Krimmist saab Venemaa osa», siis nüüd on nii duuma kui föderatsiooninõukogu esimehed Mironov ja Matvijenko kinnitanud, et nad toetavad Krimmi 16. märtsiks planeeritud referendumi «positiivse» otsuse korral poolsaare Venemaaga ühendamist.

Tänaseks on siiski piisavalt tõendeid väitmaks, et Venemaa otsus Krimm annekteerida ei sündinud sel hommikul, vaid oluliselt varem. Kindlasti oli Moskva vastava otsuse langetanud 28. veebruariks, kui õhtul hakkasid Krimmi saabuma Vene okupatsiooniväe põhijõud. Nimelt sel päeval registreeriti duumas erakonna Õiglane Venemaa fraktsiooniliikme Jelena Mizulina poolt koostatud seaduseelnõu, mida lääne meedia on hakanud kutsuma «maadehaaramise eelnõuks». Vastavalt duuma kodulehele peaks see eelnõu seaduseks saama märtsikuu jooksul. Seaduse ametlik nimi on «Vene Föderatsiooni koosseisu uue Vene Föderatsiooni subjekti võtmise korra seaduse muutmise seadus».

Muide, samal päeval anti Õiglase Venemaa poolt sisse ka kiirendatud korras Vene kodakondsuse andmise seaduse eelnõu, mis näeb ette «vajaduse» korral enamvähem ükskõik kellele, kes «tunneb seotust» Venemaaga, Vene passi andmist. On selge, et sellised seaduseelnõud ei sünni üleöö ja nende Ukrainaspetsiifilisest tekstist saab järeldada vaid, et tegemist on Ukraina osalise okupeerimise ja annekteerimise plaani elementidega.

Edasi loe Postimehest.