Viimastel aastatel on Eestis turistide arv Venemaalt aina suurenenud ja ennustatakse selle arvu edasist kasvu. Aastavahetusel olevat Tallinnas olnud 100 000 vene turisti, ja isegi kui see number on liialdatud, jäi linnas ringi liikudes ja poodidesse sisse astudes mulje, et linnarahvas ise on pühadeks ära läinud.

Mina olin linnas ja käisin iga päev väljas. Panin tähele, et enamus vene turistidest on noored inimesed ning paljud neist olid koos lastega. Kruiisilaevad tõid siia üle 5000, aga ülejäänud, kes tulid rongide ja lennukitega, peatusid hotellides, tuttavate pool või siis üürisid kortereid südalinnas.

Siiani arvatakse, et üks põhjus, miks vene turistidele meeldib Eestisse tulla, on nende teenindamine vene keeles. Seda küll, aga mul oli hiljuti kogemus, mis pani mõtlema, et tegelikult on olemas veel üks arvestatav ahvatlus, mida tuleks kaaluda (kasutada), kui reklaamime Venemaal turistidele sihtkohana Eestit.

Tallinna International Rotary klubi, mille liige olen, sai ühel päeval meili Anjalt Cherepovetsist, mis asub Rotary Piirkonnas 2220 Venemaal, milles ta teatas, et külastab oma õpilastega Tallinna ja küsis, kas keegi klubist saab neile linna näidata. Reisimine oli kruiisilaevaga, mis peatus sadamas pühapäeva hommikul ja väljus õhtul. Olin vaba ja pakkusin klubi poolt, et võin neile vanalinna näidata, aga hoiatasin, et terve ekskursioon on inglise keeles. Seepeale Anja vastas, et tema grupp, kokku 19 inimest, tahabki Tallinnas ainult inglise keeles suhelda, sest see annab neile võimaluse oma keeleoskusi kasutada.

Sellest momendist, kui ma neid sadamas tervitasin, kuni õhtul sadamas ärasaatmiseni said need 19 noort kogu aeg suhelda inglise keeles ja olid selle eest tänulikud. Olen kindel, et nemad pole ainukesed, kes soovivad Tallinna külastades inglise keele praktikat saada. Eelpool mainisin, et aastavahetusel oli Tallinnas näha peamiselt noori vene turiste.  Teatavasti Venemaa elanikkonna sissetulek suureneb ja üldine huvi välismaal reisida tõuseb. Euroopa linnad, mida külastatakse veelgi suuremal arvul kui Tallinna, on London, Berliin, Viin, München. Neile võiks ju lisanduda Stockholm ja Copenhagen. Neis kõigis on vaja vene turistil kasutada inglise keelt.  

Eesti saab pakkuda ingliskeelse suhtlemise kasulikkust vene turistile, kelle rahakott võimaldab reisimist terves Euroopas, kasvõi maailmas. Nendes kohtades on aga vaja rahvusvahelist inglise keelt ja meie inimesed, eriti noored, oskavad seda keelt hästi.

Võimalus oma inglise keele oskust Eestis kasutada oleks teenus idanaabrile ning peaks aitama ka kohalikel vene keelt kõnelevatel inimestel Eestis mõista, et lisaks riigikeelele on nende noorte huvides õppida ka inglise keelt. Siis ei oleks kellelgi vaja  enam pöörduda ülikoolide poole palvega anda võimalust sooritada sisseastumiseksamid vene keeles, nagu seda alles hiljuti uudistest lugeda võis.

Ilvi Jõe-Cannon