Kui Soome iseseisvus aastal 1917 ja Eesti 1918, suhtuti kahtlusega nende maade võimesse toimida iseseisvate riikidena – samamoodi suhtutakse praegu Ukrainasse.

Nii Soome kui Eesti on näide sellest, kui tohutult võivad rahvad, keeled ja kunst lühikese ajaga areneda, kui neile antakse võimalus, rääkis Frankfurdi raamatumessil soome-eesti kirjanik Sofi Oksanen.

Ma sündisin eesti-soome peres 1977. aastal, mil Soome elas soometumise kuld­aega.

See mõjutas kogu õhkkonda ning kajas vastu nii poliitiliste kui kultuuriliste otsusetegijate, nii meedia kui kultuurieliidi tegevusest.

Nõukogudekriitiliste mõtlejate elu akadeemilises maailmas ei olnud kerge ja sama meelsus kleepus ka ajakirjanike ettevalmistamisele.

Koolides kasutasime maakaarte, millel ei olnud mu teist kodumaad Eestit ja Nõukogude okupatsioonist räägiti eufemismides.

Kui Rootsi televisioonis näidati Aleksandr Solženitsõni romaanil põhinevat filmi «Üks päev Ivan Denissovitši elus», takistasid Soome ametnikud selle nägemist Soomes.

Edasi loe Postimehest