Tänapäeva skandinaavlaste jaoks tähendab põhjamaisus väärtuspõhisust ja põhimõtteid. Samuti materiaalset heaolu, mis ehitati üles Teise maailmasõja järgsel perioodil. Seni kuni Eesti neid põhimõtteid ei jaga ning elab oma „vana hea Rootsi aja“ kujutuses põhjamaisusest, ei ole me teel saamaks Põhjamaaks, leiab Mart Kuldkepp, tänapäeva Skandinaavia ajaloo lektor Londoni ülikoolis (UCL).

Details

Published: August 28 2016

Kuigi seekord langes 20. august laupäevasele päevale, oli peomeeleolu üle Eesti tavanädalalõpust tunduvalt kõrgem – mitmesuguseid päevakohaseid üritusi ja kontserte toimus kõikjal, sealhulgas ka Nõmmel. Vabaduse pargis andis meeleoluka kontserdi Karl-Erik Taukari band. Kontsert oli kuulajatele-vaatajatele tasuta, imeilus suveilm rõõmustas nii esinejaid kui ka publikut. Viimaste hulgas oli palju noori ja ka lapsi, keda seekord korraldajad säästsid kiusatusest seista muusika nautimise asemel puhvetite sabades.  Foto ja tekst: Peep Pillak

Details

Published: August 28 2016

17. augustil möödus 120 aastat Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaministri presidendi ülesannetes Tõnis Kindi sünnist. Sel puhul korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum  mälestustalituse Metsakalmistul Tõnis Kindi haual ja Maaeluministeeriumis esitleti postmarki.

Tõnis Kint (Kind) sündis 17. augustil 1896 Paasioja talus Taevere vallas Viljandimaal. Ta puutus maast-madalast kokku talutööga ja õppis seda armastama.

Lõpetanud Vastsemõisa Epra algkooli, Taevere Kase vallakooli ja Suure-Jaani kihelkonnakooli ning Tartu reaalkooli, asus ta 1916. aastal õppima Moskvasse evakueeritud Riia Polütehnikumi ehitusosakonda, kuid mobiliseeriti Vene armeesse.

1917. aastal oli ta väljaõppel Tsaritsõnis ja lõpetas Moskvas lipnikekursuse, teenis seejärel Moskvas ja Peterburis ning oli Transilvaanias rindel.

1918. aasta algusest tuli ta Eestisse Viljandis moodustatava 2. Eesti jalaväepolgu koosseisu. Kui rahvusväeosad saadeti Saksa okupatsioonivõimude poolt märtsis laiali, siis asus Tõnis Kint õppima agronoomiat Riias avatud Balti Tehnikaülikooli põllumajandusosakonda ja astus korporatsiooni „Vironia“.

Details

Published: August 27 2016

Robert Kreem 1996. aastal Tallinna lauluväljakul esimestel ESTO päevadel, mis peeti Eestis. Foto: Peeter Langovits

20. augustil avati Kuressaare Vanalinna kooli seinal saarlase, ESTO päevade mõtte algataja, Robert Estor Kreemi mälestustahvel. Avamisele sõitis kohale Robert Kreemi tütar Piret Kreem-King. Kultuuriminister Indrek Saar saatis tervituse.

Roberti elu suurtööks kujunes väliseestlaste ühendamine. Nii toimusid just tema algatusel 1972. aastal Torontos esimesed ESTO päevad.

1998. a ilmunud suurteoses „ESTO tee Torontost Tallinnasse“ annab Kreem ülevaatliku pildi väliseestlaste elust ja tegevusest vabas maailmas.

1996. a olid ESTO päevad Tallinnas, mis oli suur rahvuslik ühtekuulumispidu Tallinna lauluväljakul. Laulupeo tule süütas Tallinna raekoja ees ESTO isa – Robert Kreem.

Robert Kreem on Saaremaa teeneteplaadi omanik, Eesti vabadusvõitluse muuseumi auliige, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auliige, autasustatud paljude medalite ja ordenitega nii kodu- kui välismaal.

2001. aasta veebruaris pälvis Kreem president Lennart Merilt Riigivapi IV klassi aumärgi kui ESTO päevade algataja ja sõjaliste teenetega vabadusvõitleja.

Details

Published: August 21 2016

Nii poekassas müüdavate kui ka tasuta jagatavate õhukeste kilekottide arvu vähendamiseks tahetakse muuta pakendiseadust.

Details

Published: August 27 2016

Tänavu möödub 25 aastat Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisest. Otsuse riiklikust iseseisvusest võtsid vastu 69 saadikut, enamus neist kuulub täna ka 20 augusti klubisse, mis kohtub igal aastal.

Details

Published: August 21 2016

20. augustil toimub Toompeal kontsert "Ei ole üksi ükski maa" tähistamaks Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva. Üles astuvad armastatud Eesti lauljad ning esinejad ka Soomest ja Lätist.

Details

Published: August 21 2016

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib käivitada kolme aasta jooksul kokku kuni üks miljon eurot maksva virtuaalreaalsuse keskkonna Eesti ja sealsete e-lahenduste tutvustamiseks, projekti esimene faas läheb maksma 240 000 eurot.

Details

Published: August 21 2016