20. juunil 2014 toimus Eesti Rahva Muuseumi näitustemaja saalis 2005. aastal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitava piirilepingu vastu Eesti Terviklikkuse initsiatiivgrupi poolt kogutud allkirjade hoiule andmine Eesti Rahva Muuseumile. Allkirjade üleandmise sündmusel kõneles Aldo Kals, kelle sõnavõtt järgneb.

Aldo Kals: Suur tänu Eesti Rahva Muuseumile võimaluse eest anda pidulikus õhkkonnas muuseumile säilitamiseks üle tähtsaid ajaloodokumente. Need sisaldavad 2005. aastal Eesti-Vene kavandatava piirilepingu vastu kogutud 13032 protestiallkirja! Kindlasti kasutavad tulevased isamaalised juristid ja poliitikud neid süütõendina nende vastu, kes uut piirilepingut sõlmides ja ratifitseerides ilmselgelt rikkusid Eesti Vabariigi põhiseadust ja territoriaalset terviklikkust.

Details

Published: June 27 2014

20. juulil avati Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi algatusel Pühalepa ja Kõrgessaare valla piiril Ristimäe läheduses mälestusmärk kohas, kus 1941. aasta sügisel hukati ning maeti nõukogude terrori ohvrid.

Details

Published: June 27 2014

Mõned soovitused kaasmaalaselt kaasmaalasele ehk kuhu Tallinnas minna, et saada mõistliku hinnaga kõhutäis või mõnusalt kohvitada ja aega veeta kohtades, mida külastavad eelkõige kohalikud ise.

Details

Published: June 27 2014

Pakkumine laulu- ja tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg" esinejatele ja külastajatele:

• kõigi Eesti Kunstimuuseumi filiaalide piletid „kaks ühe hinnaga". Soodustus kehtib 25. juunist 10. juulini 2014 käepaela, roseti või peopileti ettenäitamisel. Tutvu muuseumide näituste ja lahtiolekuaegadega www.kunstimuuseum.ee

• Lisaks on pakkumisega „kaks ühe hinnaga" võimalik külastada Kadrioru kunstimuuseumi püsikollektsiooni ja näitust „Eveline von Maydell. Mustvalge maailm" (Weizenbergi 37) ning Niguliste muuseumis (Niguliste 3) avalikku restaureerimisprojekti „Rode altar lähivaates"

Täpsem info  kodulehel:

www.kumu.ee/et/kylastajale/laulupeo-eripakkumised

Details

Published: June 27 2014

1.-3. juulini toimub Saaremaal Mändjalas üleilmne eestlaste kokkutulek Estop 2014 (http://estop.ee). Kogunemise idee autor ja ürituse käimalükkaja on seitsmendat aastat Tenerifel elav Olavi Antons. Postimees uuris nii temalt kui ka teistelt võõrsil elavatelt eestlastelt, mis neid kokku toob ja mis see eestlus tänapäeval üldse on.

Details

Published: June 27 2014

25. juunil müüki tulnud 3000 XIX tantsupeo “Puudutus” lisapiletit müüdi Piletilevis läbi ühe päevaga. Laulupeo kahele kontserdile on müüdud kokku ligi 40 000 piletit.

Details

Published: June 27 2014

Päikesetõusul kell 4.06 süütasid tantsujuht Lille-Astra Arraste ning maestro Alo Ritsing pirrust lõkketule Eesti Rahva Muuseumi südames Raadi Mõisapargis. Lõkkest võeti tuli laulu- ja tantsupeo tõrvikusse ning tuli liikus käest-kätte, kuni jõudis XXVI laulupeo kunstilise juhi Hirvo Surva ja XIX tantsupeo pealavastaja Maido Saareni. Tule käest-kätte andmist saatis Hando Runneli kirjutatud peo tüvitekst “Puudutuse ime”, misjärel kõlas Alo Mattiiseni “Sind surmani”.

Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargist liikus tuli edasi Raadi kalmistule, kus üheskoos teejuhtidega ERM-ist vaadati ajas tagasi ning süüdati küünlad lahkunud suurkujude haudadel.

Peotule teekond jätkus 1. laulupeo mälestuskivi juurde, kus tuld oli tervitamas Tartu Akadeemiline Meeskoor.

Edasi liikus tuli mööda Roosi tänavat Toomkiriku varemete suunas. Just Toomemäel toimus 1869. aastal esimesele  laulupeole pühendatud jumalateenistus. Toomkiriku tornist tervitas peotuld Tartu Tamme Gümnaasiumi Vilistlasorkester & Sõbrad. Ajaloolise tagasivaate tegid Riina Roose ja Tõnis Lukas ning Tartu Ülikooli Kammerkoor esitas teoseid esimese laulupeolt.

Tund enne keskpäeva anti peotuli Tartu Raekoja platsil tuleteeliste hoida, kes alustasid sealt enam kui 1000-kilomeetrist teekonda, mis kulgeb Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning  Harjumaa Tallinnasse. Raekoja platsil mängisid Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlasorkester, puhkpilliansambel Roheline Raamat, laulsid naiskoor Emajõe Laulikud, Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi, Tartu Akadeemiline Meeskoor, TÜ Akadeemiline Naiskoor, A. Le Coq’i kammerkoor ja rahvas. Kõik huvilised said oma silmaga uudistada TuleTulemisel osalevaid jalgrattaid ja saatetehnikat.

VES/Postimees

Details

Published: June 24 2014

Villem Ahas

17. juunil 2014 lahkus meie hulgast Villem Ahas – Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse esimees ja auesimees.

Villem Ahas sündis 20. veebruaril 1925 Võrumaal Räpina vallas.

Ta lõpetas 1943 Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Kuna Villem Ahas ei soovinud teenida Saksa sõjaväes, siis otsustas ta nagu paljud teisedki Eesti noormehed minna Soome, kus astus oktoobris 1943 vabatahtlikuna Soome armeesse ja oli Rajajoel rindel 47. jalaväerügemendi (JR 47) kolmanda pataljoni koosseisus.

Siis oli ta väljaõppel Porokyläs ja Taavettis, kus lõpetas ohvitseride kursuse lipnikuna. Seejärel võitles ta JR 200 koosseisus Vuoksi rindel. Villem Ahas pöördus augustil 1944 tagasi Eestisse ja saadeti Tartu rindele, kus sai 28. augustil Pupastvere lahingus haavata.

Sakslaste Eestist taganedes otsustas ta kodumaale jääda, kuid mobiliseeriti 1945. aasta jaanuaris Punaarmeesse, kus saadeti tööpataljoni. Siis tuli ilmsiks tema teenimine Soome armees ja aprillis 1945 Villem Ahas arreteeriti.

Talle mõisteti 15 aastat vangistust pluss 5 aastat asumist. Vabanenud Vorkuta vangilaagrist Komimaal oktoobris 1955, töötas Villem Ahas Tallinnas Ehituskeraamika tehases, seejärel tehases “Silikaat” ja Silikaltsiidi instituudi katsetehases.  

Villem Ahas oli Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse juhatuse liige 1998. aastast, alates 2012. aastast ühingu esimees ning valiti käesoleva aasta 8. aprillil auesimeheks. Villem Ahast autasustati 1998. aastal IV klassi Kotkaristiga ja 2002. aastal Soome Valge Roosi rüütliristiga.

Peep Pillak

Details

Published: June 24 2014