Rootsi rahvusringhääling SVT avaldas 27. märtsil, et Rootsi majanduskuritegude uurimise amet korraldas samal päeval Swedbanki peakontoris läbiotsimise. Swedbanki väärtus on börsil vähenenud 6,15 miljardi euro võrra.

Swedbanki peakontorit läbi otsinud Rootsi majanduskuritegude büroo teatas, et panka kahtlustatakse lisaks siseteabe avaldamisele ka suuremahulises pettuses. Uurimise käigus on prokurör ning finantsturgude amet uurinud panga poolt avaldatud börsi- ja pressiteateid perioodil 23. oktoobrist 2018 kuni 20. veebruarini 2019.

«Kogutud informatsioon näitab, et Swedbank andis eksitavat informatsiooni nii avalikkusele kui börsile selles osas, mida pank teadis rahapesukahtlusest Swedbankist ja Balti riikides,» ütles Langrot. Käimasolev uurimine näitab, kas tegemist on pettusega ning kes peaksid selle eest vastutuse võtma. Majanduskuritegude büroo rõhutab, et nende uurimine ei puuduta võimalikku rahapesu, vaid börsi ja avalikkuse eksitamist ning siseteabe loata avaldamist.

28. märtsil vabastas Swedbanki nõukogu ametist panga tegevjuhi Birgitte Bonneseni, kes saab lahkumishüvitiseks 1,2 miljonit eurot. Rootsi Swedbanki aktsionäride ühenduse juht Joacim Olsson ütles üldkoosolekul, et Bonneseni vabastamisest ei piisa ja terve Swedbanki juhatus peaks ametist taganema.

Rootsi ringhäälingu SVT andmeil kahtlustatakse Swedbanki ulatuslikus ja süstemaatilises rahapesus, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Banki Balti üksustega. Eesti finantsinspektsioon (FI) ja Rootsi Finantsinspektionen on kokku leppinud ühisuurimise alustamises, kontrollimaks meedias avaldatud informatsiooni. SVT teatel on Swedbanki siseraport jõudnud järeldusele, et pank on Eesti harus jätnud täitmata rahapesuvastased kohustused. SVT andmetel läbis kümne aasta jooksul Eesti haru ligi 135 miljardi dollari ulatuses mitteresidentide, eelkõige Vene klientide raha, vahendab Financial Times.

Norra prokuratuuri poolt koostatud raport näitab, et kahtlase raha hulk oli Rootsi pangas oluliselt suurem, kui algselt arvati. Raportis kirjeldatakse kui palju kõrge riskiga mitteresidentide raha läbis Eestit aastatel 2008-2018. Samuti rõhutatakse raportis, et Eesti harus olid tõsised puudused rahapesu tõkestamises. «On tuvastatud ulatuslikke rikkumisi rahapesuvastaste kohustuste täitmisel Eesti Swedbankis,» tsiteeris SVT Norra advokaati.

Väljaanne lisas, et Swedbank aktsepteeris kõrge rahapesuriskiga kliente ning ei raporteerinud kahtlastest ülekannetest ja tegevustest.