Eesti on iga-aastases Piirideta Reporterite (Reporters Without Borders) edetabelis tõusnud mullusega võrreldes koha võrra ning asub ülemaailmses edetabelis 11. kohal.

Nagu kahel eelmisel aastal juhib edetabelit Norra, kellele järgnevad Soome ja Rootsi.

Eesti kohta öeldakse kokkuvõttes, et Eesti ajakirjanikud töötavad üldselt soosivas keskkonnas, kuid meediaväljaanded on koondunud paari omaniku kätte. Kuivõrd toimetustele avaldab aina rohkem mõju reklaamimüük, on ajakirjanike autonoomsus surve all, märgitakse lühikeses kokkuvõttes.

Eraldi tuuakse välja Isamaa erakonda kuuluv Eesti Meedia omanik Margus Linnamäe, keda kritiseeriti Postimehe toimetuse töösse otsese sekkumise eest. "Ta määras isliklikult ametisse juhtivatel kohtadel töötavad isikud ning propageeris konservatiivset maailmavaadet eraldi rubriigis, mille ta (Postimehes) enne valimisi lasi avada," märgitakse ülevaates.

Probleemiks peetakse ka venekeelse ajakirjanduse olukorda. Välja tuuakse, et Eesti venekeelse meedia lugejate arv on väike ja venekeelsete eestimaalasteni jõuab pigem Vene telekanalitest edastatav sõnum. Olukorda pole paremaks muutnud ka ETV+ avamine.

Samuti märgitakse, et Eesti venekeelsed ajakirjanikud ei tööta koos eestikeelsetega ning samuti pole juhtunud kordagi, et venekeelne ajakirjanik oleks Eestis võitnud kõige hinnatuma, Bonnieri auhinna.

Esikolmikule järgnevad pressivabaduse edetabelis Holland, Taani, Šveits, Uus-Meremaa, Jamaica, Belgia ning Costa Rica.

180 riigi seas on pressivabadusega kõige hullemad lood Turkmenistanis (180. koht), Põhja-Koreas ja Eritreas.

ERR