Filosoofiadoktor Kalev Kukk saab riigikantseleilt 25 tuhande euro suuruse stipendiumi Otto Strandmani akadeemilise biograafia koostamiseks.

„Rääkides Otto Strandmanist, meenub kõigepealt see, et tema „haamrilöögiga“ kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks Eestis ning ta oli esimene Eesti Vabariigi peaministri tiitlit kandnud mees,“ ütles Kalev Kukk. „Just tema oli see, kes tõi Gründertumi eufoorias unelenud Eesti taas maa peale ja pööras 1924. aastal Eesti ära nii ummikusse jooksvalt idarajalt kui ka interventsionistliku ja korporatiivse kapitalismi teelt. Samuti osutus Otto Strandman esimeseks siit ilmast lahkunud Eesti riigivanemaks-peaministriks.“

Stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918–1940/1944“ asutas riigikantselei 2007. aastal. Koostöös Rahvusarhiiviga kuulutati seekordne stipendiumikonkurss välja 22. veebruaril ning konkursile laekus neli taotlust. Stipendiumitaotluste läbivaatamiseks ja stipendiumisaaja valimiseks moodustas riigiarhivaar teadusekspertidest koosneva komisjoni, kuhu kuulusid ajaloodoktorid Tõnu Tannberg, Enn Tarvel ja Ago Pajur.

2008. aastal anti stipendium professor Jüri Antile August Rei tegevuse uurimiseks, kelle kohta valminud monograafiat „August Rei - Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“ esitleti 2012. aastal ning see oli riigimeeste elulugude sarja esimene raamat.

2012. aastal pälvis stipendiumi Indrek Paavle Otto Tiefi akadeemilise biograafia koostamiseks. Raamat „Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief (1889–1976)“ avaldati 2014. aasta sügisel, kui möödus 70 aastat Tiefi valitsuse moodustamisest.

2013. aastal anti välja kaks stipendiumi: Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri kirjutatud kaheköitelist raamatut „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia“ esitleti Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul möödunud aasta veebruaris, Krista Aru koostatud Jaan Tõnissoni akadeemilist biograafiat esitletakse sel aastal.

2014. aastal sai stipendiumi Ivo Juurvee Kaarel Eenpalu, 2015. aastal Priit Rohtmets Friedrich Akeli, 2016. aastal Hent Kalmo Ants Piibu, 2017. aastal Mari-Leen Tammela Jaan Teemanti ja 2018. aastal Küllo Arjakas Juhan Kuke akadeemilise biograafia koostamiseks.

Stipendiumikomisjoni heakskiidu saanud käsikirjad avaldatakse Eesti riigimeeste elulugude sarjas, mille on asutanud Rahvusarhiiv.