Venemaal Siberis lõõmab umbes 150 metsatulekahju, mida aktiivselt kustutatakse ja veel üle 300 metsatulekahju raskesti ligipääsetavates kohtades, mida piirkonna eriolukordade komisjonide otsusel ei kustutata. Neljas regioonis on tules kokku vähemalt kolm miljonit hektarit ehk umbes Belgia suurune ala.

Keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace hinnangul on olukord veelgi hullem ja metsatulekahjude all on koguni neli miljonit hektarit metsa. Nende suits on jõudnud Mongooliasse ja võib varsti katta ka Moskva. Keskkonnakaitsjad kardavad, et Siberi metsatulekahjud võivad kiirendada kliimasoojenemist ning eelkõige kiireneb Arktikas jää ja igikeltsa sulamine.

Venemaa president Vladimir Putin otsustas pärast eriolukordade ministeeriumi ettekannet saata Siberi põlengute kustutajatele appi sõjaväe.

Tohutud metsatulekahjud Siberis on tavapärased, kuid tänavu on põlengud jõudnud mastaabini, mis on tekitanud hirmu nende pikaajalise mõju pärast Arktikale.

Tulekahjude põhjuseks toodi kuivad äikesetormid keset üle 30-kraadist soojust ning nende levikule aitas kaasa tugev tuul, teatas Vene metsandusamet.

Põlengutest lähtuv suits ei ole mõjutanud ainult väikeasustusi, vaid ka suurlinnu Lääne-Siberis ja Altai regioonis, aga ka Tšeljabinski ja Jekaterinburgi linnu Uuralites. Samuti on need häirinud lennuliiklust. Pühapäeval levis suits ka Kasahstani.

Ekspertide arvates on õige aeg Siberi metsatulekahjude kustutamiseks mööda lastud ning nende vastu aitab vaid vihm või lumi. Praegu tuleb keskenduda metsatulekahjudest ohustatud asulate kaitsmisele.