Europarlamendi saadik Jaak Madison pidas kõne 1. septembril toimunud mälestusüritusel Lihulas, kus meenutati 15 aasta taguseid sündmusi, kui vägivaldselt võeti maha ausammas, millega mälestati Eesti II Vabadussõja sõdureid.

“Oma lühikeses kõnes rõhutasin, et täpselt 80 aastat tagasi algas II Maailmasõda, kus üle meie peade otsustati meie saatus. Samal ajal teised suurriigid vaatasid vaikivalt pealt ning tegelikult oli nõustutud juba sõja esimese järgus sellega, et ka näiteks Eesti jääb punaste võimu alla,” rääkis Jaak Madison. ”

“Ütlesin, et tänu nendele sõduritele, kes olid olude sunnil kandmas võõrast mundrit, said kümned tuhanded meie inimesed võimaluse põgeneda sõja ja okupatsiooni eest. Seda tasub ka meeles hoida väliseestlastel, kellest paljud tänasel päeval enam ei mäleta, et kuidas said nende vanemad-vanavanemad üldse pääseda vabasse maailma,” lisas Madison.

Teises maailmasõjas Saksa mundris võidelnud eestlaste monument avati Lihulas 20. augustil 2004. aastal. Mälestusmärgi laskis valmistada sõjaveteran Ants Teder. Sellel oli Teise maailmasõja aegses Saksa vormis mees, relv rinnal ja kiri: «Eesti meestele, kes sõdisid 1940–45 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel.»

Eesti maine pärast hirmul olev Juhan Partsi valitsus andis käsu sammas 2. septembri öösel maha võtta. Ettevõtmist turvasid koerte ja kumminuiadega politseinikud, kuid sellest hoolimata tekkis sammast kaitsnud kohalikega vastasseis ning nad hakkasid sambalammutajaid kividega pilduma. Politsei ähvardas inimesi seepeale pisargaasiga.

Mälestusmärgi äraviimine tekitas ühiskonnas tormi, Res Publica toetus langes seejärel kivina ning väga ebapopulaarseks kujunenud Juhan Partsi valitsus langes järgmisel aastal, andes teed pikalt kestnud Reformierakonna valitsemisajale Andrus Ansipi juhtimisel.

Eelmise aasta septembris püstitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) Lihulasse ajutise kaitselahingutele pühendatud samba.