Rahvusvahelise tõukoerte organisatsiooni FCI (Federation Cynologique Internationale) juhatus kinnitas septembri alguses eesti hagija FCI eeltunnustatud tõuks. Tegemist on Eesti  ainukese rahvusliku koeratõuga. Koeratõud on osa rahvuslikust kultuuripärandist.

1938. aastal Eesti Vabariigis ilmunud jahinduse käsiraamatu ning Eesti Kennelklubi andmete põhjal puudus Eestis oma hagijatõug.

Ajujahis kasutatud hagijad olid tõuliselt määratlemata, ning nende populatsioonis esines peamiselt helveetia hagijaid, beagle’t, saksa brake ja taksbrakke.

Teadlikult hakati rõhku panema sõralisi mitteohustava väiksemakasvulise ja aeglasemalt jälge ajava koeratõu aretamisele. Paraku sõjakeerises hävines suurem osa seda tüüpi aretuskoertest.

Aastal 1954 õnnestus siiski välja valida 48 suhteliselt ühetüübilist väikesekasvulist hagija isendit, kes esitati tõukoeraekspertidele hindamiseks koos samaks ajaks valminud uue hagijatõu standardi projektiga, mille autoriks oli Sergei Smelkov.

Olemasoleva tõumaterjaliga alustati aretust ning tõug sai nimeks “eesti hagijas”.

Käesoleva aasta detsembris täitub eesti hagija standardi esmasest kinnitamisest 65 aastat ja Eestis tõukoerte registrit pidav Eesti Kennelliit tähistab oma 30. juubelit.

Eesti hagijas on end sisse seadnud ka Eesti Kennelliidu vapil.