Õiguskantsler Ülle Madise kritiseeris oma aastaülevaates riigikogu ees bürokraatlikku keelekasutust, mis pärsib igaühes väärtusliku inimese nägemist.

„Kui tegu on „kliendi“ ja „teenusega“, on paratamatult lihtsam ükskõikselt õlgu kehitada: „Klient ei saanud teenust.“ Kui tuleks öelda, nagu asi on − näiteks, et ema ja ta abivajav laps jäeti hätta –, oleks vist raskem inimesi uksest välja menetleda,“ sõnas Madise kirjalikus pöördumises.

Veel juhtis kantsler tähelepanu sellele, et ametnike ja poliitikute tööalaseid vigu hinnates tuleks hukka mõista teadlikud kuritarvitused ja tegematajätmised, mis tulevad eelkõige laiskusest, hirmust ja südametunnistuse puudulikkusest. Kui aga eksimuse taga on valearvestus või -info, peaks hukkamõistu asemel tunnustama julgust viga parandada.

Ka avalik võim vajab kantsleri sõnul hädasti töökorralduse parandamist, seda just ennekõike nn esiliinil, kus inimene kohtub riigiga. "On ju veider olukord, kus üks ametnik nõuab ettevõtjalt üht ja teine teist ning siis vaieldakse omavahel, konkreetselt ettevõtja ja laiemalt maksumaksja arvel."

"Kummastavalt selgesti paistab õiguskantsleri ametkonda kuristik inimeste heaolu tagamiseks vajaliku ja pealtnäha küll tähtsa, ent sisuliselt kasutu asendustegevuse vahel," rääkis Madise.

"Kui keegi arvaks kokku maksumaksja raha, mis kulub tulemuseta koosolekutele, tähtsustunde saamiseks põhiseaduse ja muude seaduste ümberkirjutamise kavadele, siis küllap hakkaks piinlik.

Ühel ja samal päeval näeme, kuidas kõrged ametikandjad kulutavad maksumaksja raha eelkirjeldatud tühjaks õhuvõngutamiseks, jagavad lõdva randmega sadu tuhandeid eurosid asendustegevusele, ja samal ajal otsivad vanemad oma lastele meeleheitlikult logopeedi või tugiisikut, hooldekodud hooldajaid, asutused inimesi eesliinile."

Möödunud ülevaateperioodi jäi Madise sõnul ka mitmeid kafkalikke olukordi, kus riik või kohalik omavalitsus esitab inimesele vastukäivaid nõudmisi ja kahjulikke soovitusi.