Eesti Muusika- ja Teatri-akadeemia avas laupäeval, 28. septembril uue kontserdi- ja teatrimaja. Uue maja keskne osa on läbi nelja korruse ulatuv kontserdi-saal.

Uue hoone viiel korrusel asuvad suur saal, black box  saal ja multifunktsionaalsed õppeklassid.

482 istekohta, 180-ruutmeetrine lava, lainemotiiv ja heledad värvid sisekujunduses ning ainulaadne akustika - nii saab iseloomustada EMTA uut saali, mida on oodatud 20 aastat.

Kahe rõduga suure kontserdisaali sisustus on üleni  puidust, seda kaunistavad lainekujulised paneelid – need valmisid Komi tundras kasvanud eriti tiheda puiduga kaskedest ja nendest valminud seinapaneele testiti Riia akustikalaboris.

Foto: Argo Argel

Tegemist on väga keeruka konstruktsiooniga vineerist paneelidega, mille üksteisega ühendamine ja seina külge kinnitamine on olnud keeruline ülesanne, sest detailide puhul tuli täielikult välistada soovimatu resoneerimine ning tagada heli peegeldumine just nii, nagu akustik oli planeerinud.

Seinaplaadid on lainelised, mille tõttu peaksid helid peegelduma saalis ühtlaselt ja kuulaja nagu mähitakse helikangasse. Lained meenutavad sisearhitekt Aivar Oja sõnul nii heli- kui merelaineid.

Eesti akustikavaldkonna grand old lady Linda Madaliku juhtimisel loodi lava kohale ainulaadne akustiline pilv, mida mujal Eestis pole kasutatud.

See on klaasist konstruktsioon, mis asub lava kohal ja mille asendit muutes on võimalik akustikat mõjutada. Eriti oluline on see näiteks orkestri puhul, akustiline pilv võimaldab laval olijatel üksteist paremini kuulda ja see tagab kvaliteetsema ansamblilisuse, mis otseselt mõjutab kuulajateni jõudvat tulemust. Pilvekontseptsioon pärineb Taanist.

Teine vahend akustikat mõjutada on akustilised kardinad, mille kasutamine muudab akustika kuivemaks, vähendades ruumi kaja. Kardinad ripuvad siinidel ja nende sisse või välja sõidutamine on vaid nupule vajutuse kaugusel.
EMTA üliõpilane, avamisõhtul esinenud Katariina Maria Kits ütles pärast kontserti, et uus saal on Euroopas erakordne.

"See õhtu oli erakordne, üks kõige ilusamaid õhtuid, ma arvan, selles aastas üldse meil kõigil orkestri pool, sest selle saali akustika pole absoluutselt võrdväärne ühegi teise Euroopa saali akustikaga, milles mina olen mänginud.
See on uskumatu, sest kõige suurem asi, mida ma täna õhtul tähele panin, on see, et kui rahvas on saalis ja kui ei ole, siis akustika jääb samaks," kirjeldas Kits.

1996. aastal võttis riigikogu vastu otsuse, et EMTA uus hoone valmib 1999. aastal. Ehituse esimene järk saigi valmis, kuid projekti teine järk jäi raha puudusel määramata ajaks pooleli. 2015. aastal korraldasid muusikud dirigent Tõnu Kaljuste juhtimisel protestimarsi “10 aastat ilma. Marss EMTA saali toetuseks”, 2016. a. leiti lisaraha ning maja ehitus algas. Uus saalikompleks kavandati 1999. aastal valminud peahoone juurdeehitusena.

EMTA rektor Ivari Ilja ütles intervjuus Eesti Päevalehele, et juhul kui uus kontserdisaal oleks ehitatud 20 aastat tagasi koos ülejäänud õppehoonega, poleks ilmselt praegust akustilist ja tehnilist tipptaset saavutada suudetud.

Saalikompleksi peaprojekteerijad on arhitektid Toivo Tammik, Mart Rõuk ja Kalvi Vooglaid, sisearhitekt Aivar Oja. Ehitus võttis aega kaks ja pool aastat ning läks maksma 12 miljonit eurot.

"Seda tunnet võiks kirjeldada kaua, aga kõige lihtsam on öelda, et see on erakordselt tugev õnnetunne," rääkis EMTA rektor Ivari Ilja "Aktuaalsele kaamerale".

"Saal on ju väga ilus, akustik Linda Madalik ja sisearhitekt Aivar Oja on löönud väga erakordse keskkonna, mis häälestab inimesi kõige ilusa vastuvõtule," lisas ta.