OECD õpitulemuste uuringu kohaselt ületavad Eesti õpilased oma funktsionaalse lugemisoskuse ja loodusteadusliku kirjaoskuse poolest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvate riikide eakaaslasi piisavalt palju, et kergitada Eesti koondtabeli tippu.

Uuringu lühikokkuvõte:

1. Eesti õpilaste tulemused funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatika vallas on paranenud järjepidevalt alates uuringuga ühinemisest. Seejuures paranevad kiiremini juba heal tasemel õpilaste oskused.
2. Funktsionaalse lugemisoskuse testis ületasid Eesti õpilased OECD keskmist 36 punkti, matemaatika vallas 34 punkti ja loodusteadustes 41 punktiga.
3. Vahe sotsiaalmajanduslikult kõige kehvemal ja kõige paremal järjel olevate õpilaste tulemustes jääb OECD keskmisele oluliselt alla. Endiselt on Eestis oluliselt kehvemas seisus Eestisse sisse rännanud vanemate lapsed.
4. Vähemalt korra kuus koges Eestis kiusamist iga neljas 15-aastane kooliõpilane. Samas tundis vaid iga kolmas, et õpilased võistlevad üksteisega.
5. Enam kui 75 protsendil Eesti õpilastest on kasvule suunatud mõttemuster ehk nende arvates on võimalik intellekti arendada. Samas muretsesid vähem kui pooled, mida teised neist ebaõnnestumise korral arvavad.

Möödunud aastal paiknes Eesti oma koondtulemustega teiste OECD riikide seas kolmandal kohal. Suuresti saab kanda Eesti tõusu Kanada ja Jaapani oluliselt kehvemale sooritusele. Nende koondtulemus vähenes vastavalt 21 ja 26 punkti võrra. Teistest uuringusse kaasatud riikide kooliõpilastest ületasid Eesti eakaaslasi mäekõrguselt Singapuri ja mitmete Hiina provintside 15-aastased.

Uuringust tuleb välja seegi, et võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti haridussüsteem suhteliselt võrdne. Kui keskmiselt lahutab sotsiaalmajanduslikult kõige parema ja kõige kehvema taustaga õpilaste tulemusi 89 punkti, siis Eestis 61.

VES/ERR