On küll pealtnaha väiksed, aga vana aasta viimasel päeval Lääne-Saaremaal metsa läinud Epp Alatalu ja poeg Mihkel (kes läinud augustis Kotkajärve Metsaülikoolis osalesid), leidsid samblamere seest kukeseeni ehk kukekaid, nagu neid rahvasuus nimetatakse.

Ema arvas, et seentel on metsas märg ja külm, pannil palju soojem. Kuna korvi kaasas polnud, võeti jopelt eemaldatav kapuuts, mis sai oranži täis.

Sama päeva hommikul sebisid pere talumaja aknalaual liblikas ja kärbes; keegi lisas juurde, et sai tol päeval herilaselt nõelata.

Kui asi on kliimasoojenemises, siis asjaolu, et paljud linnad oma keskkonda reostava ilutulestiku ära jätsid, on väikegi samm õiges suunas.

Samm sammult, seen seenelt, mõtestatult uude kümnendisse.

Foto: Riin Alatalu. Tekst: Riina Kindlam