Eesti peab mõistlikuks Euroopa Liidus hooajalised kellakeeramised lõpetada ning kui selline kokkulepe saavutatakse ja tuleb valida, kas jääda alaliselt suve- või talveaega, eelistab Eesti jääda suveaega koos naaberriikidega.

Belgia Genti ülikooli tudeng Glenn Segers pöördus oma lõputööga seoses EL-i liikmesriikide poole ja küsis arvamust, kas toetatakse Euroopa Liidus kellakeeramise lõpetamist ja kui peab valima, siis kas eelistatakse jääda alaliselt suve- või talveaega.

Sel nädalal vastas tudengile Eesti riigi poolt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Yana Laurand. Ta kirjutas, et Eesti sooviks lõpetada hooajalised kellakeeramised Euroopa Liidus, kuid seda juhul, kui liikmesriigid ühises lähenemises kokku lepivad. Kui see saavutatakse, on Eesti seisukoht jääda alaliselt suveaega ja seda koos naaberriikidega.

"Kuna kõikidel liikmesriikidel pole selget seisukohta välja kujunenud, on protsess EL-is praegu aeglustunud. Samas on Eesti naaberriikidega aktiivselt selles küsimuses koostööd teinud. Suure tõenäosusega jäävad Balti riigid samasse ajavööndisse (tõenäoliselt alaline suveaeg), kuna meil on ühine maismaapiir," kirjutas Laurand.
Ta lisas, et meie piirkonnas on põhiküsimus seotud Soomega, kel tuleb valida, kas muuta oma ajavööndit ja olla Rootsiga ühises ajavööndis (püsiv suveaeg Rootsis oleks sama, mis püsiv talveaeg Soomes) või jääda püsiva suveaja juurde ja seotuks Balti riikidega.

Eesti ametnik avaldas arvamust, et teemaga edasi minekuks peaks esmalt tulema mingi läbimurre Brüsselis, kuid kellakeeramise teema ei ole praegu ja ilmselt ka lähitulevikus prioriteetide hulgas.

VES/ERR