Tallinna linn soovib Kesklinna üldplaneeringu lähteülesannetes, et planeeringus tuleks määrata linnaruumilised põhimõtted segregeerumise leevendamiseks ning leida võimalusi, kuidas oleks kesklinnas taskukohaseid elamispindu.

Mullu avaldatud üle-euroopalise uuringu järgi on Tallinn kõige kiiremini segregeeruv pealinn Euroopas ning selle jätkumine viiks juba paarikümne aasta pärast elanikkonna sotsiaalse ja ruumilise lõhestumiseni, millega kaasneb laastav mõju ka majandusele.

Uuring märgib ohualana ka Tallinna kesklinna, kus madalama sissetulekuga inimestel on üha keerulisem elamispinda omada.

Segregeerumise all peetakse selles kontekstis silmas seda, et jõukad ja vaesed inimesed kolivad elama eri linnaosadesse.

Tallinna eripära on, et linnaosadesse eraldumine on ka rahvuspõhine.

Hinnanguliselt on sotsiaalmajanduslik segregeerumine Tallinnas ligi kaks korda suurem kui Riias ja Vilniuses.

"Teiste riikide näitel saab välja tuua, et segregeerumist aitab leevendada näiteks madala hinnaga linna üürikorterite hajutamine linnakeskkonnas või erineva hinnatasemega eluasemete kavandamine uusarendustes," märgiti Tallinna linnaplaneerimise ameti koostatud dokumendis.

Eesmärgiks on leida kesklinnas piirkonnad, kus segregeerumise oht on olemas, reserveerida maid taskukohaste elamispindade kavandamiseks ja avalikele funktsioonidele ning anda suuniseid, kuidas läbi planeerimise leida leevendavaid meetmeid koostöös arendajatega.

Üldplaneeringu dokumendis tuuakse näiteks, et kesklinnas on arendamisel mitmeid suuri maa-alasid, eelkõige Sadama ja Veerenni piirkonnas, millega kaasneb ka oluline elanikkonna kasv.

Tallinna soovi järgi peaks üldplaneeringuga tagama, et kesklinn ei muutuks vaid jõukama elanik- ja kasutajaskonnaga piirkonnaks.