Elades Peipsiveerel ei ole põtrade ega teiste metsloomade: rebaste, kitsede ja jäneste, harvem ka metssigade nägemine haruldus, kuid tavaliselt on siis loodusvaatleja pale pööratud vastassuunda, metsa poole, mis antud paigast asub umbes 800 meetri kaugusel.

15. jaanikuu hommikul sai Kasepääl elava Ege Metsandi "puhkus vägeva avapaugu", kuna pere maja taga avanes juuresolev vaatepilt: kaks põdramullikat, tulevast põdrapulli, nagu väikestest sarvenukkidest näha, värskendamas endid traavides läbi rannalainete ja siis sügavas vees lausa ujudes.

Taimetoitlastest põtrade elukeskkond on niisked metsad, sood, rabad ja jõe- ning järvekaldad.

Suur ja avar meremõõtu Peipsi on siiski veidi teise meeleoluga paik, kuid äkki see vaheldusrikkus meelitaski põtru palavaga randa. (Eesti palav, mitte Põhja-Ameerika mõistes palav.)

Antud hetk kuulub rubriiki "erakordsed vaatepildid" inimsilmale, kuid see ei tähenda, et see päris haruldus oleks.

Loomade "salajane" elu tundub meile vaid nii.

On nähtud kitse- ja põdrajälgi ka Eesti põhjarannikul merre suundumas ja muidugi hobuse kabjajälgi.

Antud põdrad meenutavadki tausta tõttu rohkem hobuseid.

Eelmisel õhtul oli pere näinud 2-3 km kaugusel asuvast metsast tulles karu auto eest üle tee jooksmas ja tavaliselt on maja taga vees sulistamas pardid, luiged, haigrud ja muud veelinnud, kirjeldab pereema.

Alles mai lõpus käis Kanada uudistest läbi lõik, kus põder ujus ühes Ottawa tagaaias asuvas basseinis.

Ja mitte juhuslikult ja õnnetult, vaid sihikindlalt ujus.

Virgutavat, värskendavat suvehakku!

Fotod: Ege Metsandi,

Kasepää

Tekst: Riina Kindlam,

Toronto