Maausuliste ja teiste rahvapärandi kaitsjate seas on tekitanud pahameelt Põlva lähedal Tännassilma külas kasvanud Viglasoo ristimetsaga toimunu.

Ristimetsadeks nimetatakse metsatukkasid, kus kasvavatele puudele on matusekommete osana riste lõigatud.

Folklorist Marju Kõivupuu on kirjutanud, et sellel Kagu-Eestis ja Põhja-Lätis levinud taval oli varasemalt maagiline otstarve; näiteks usuti, et nii välditakse surnute hingede tagasipöördumist koju.

Kohalikud kirikuõpetajad pole Kõivupuu kinnitusel ristipuude traditsiooni heaks kiitnud, kuid on enamasti sellesse siiski sallivalt suhtunud ja ka ise ristilõikamise toimingutest osa võtnud.

Viglasoo ristimetsale aga sai looduslike pühapaikade kaitsmisega tegeleva Hiite Maja sihtasutuse kodulehe järgi saatuslikuks ümbruskonnas mullu detsembris tehtud lageraie.

Keskkonnaamet kohustas tollal küll ristimärkidega puude säilimise tagamiseks jätma nende ümber 20-meetrise raiumata tsooni.

Ent AS Lemexi tehtud tööde järel selgus, et ristipuud olid ometigi jäänud tormituultele avatuks, mistõttu need hakkasid murduma.

Seejärel taotles maanteeamet puude eemaldamist, sest need kujutasid Põlva-Kanepi maanteel liikujatele ohtu.

Vajalikud tööd kooskõlastati muinsuskaitseametiga, kes soovitas ristipuid seejuures säästa nii palju kui vähegi võimalik.

See ei ole leevendanud aga pärandikaitsjate pahameelt, kelle sõnul on toimunus süüdi metsa majandaja ja ametnike valed otsused.

Kohapeal oludega tutvumas käinud Hiite Maja eksperdid tuvastasid, et hävinud oli üle poole hingeristidega kuuskedest ja mändidest.

Ka allesjäänud ristipuud on nende hinnangul hävimisohus.

Rain Soosaar