Eesti riigil on piiripunktide tarbeks käimas kaks hanget. Ühega kavatsetakse soetada näohõive ehk näotuvastuslahendus, teisega automaatsed piirikontrolli väravad.

Näohõive ehk näotuvastuslahendus tähendab seda, et piiripunktides tuvastatakse automaatselt inimese näokujutis ja võrreldakse seda üle-euroopalise andmebaasi tulemustega.

Selline kontroll on suunatud inimestele, kes tulevad riikidest, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu, nii EL-i kui kolmandate riikide kodanikele.

"Alati see inimfaktor jääb mängu ehk siis seal piiripunktis inimene samuti teostab siis täiendavaid vaatluse teel kontrolle, et kas tegemist on siis sama inimesega või mitte," rääkis siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse piiriteenuste osakonnajuhataja Romet Saaliste.

"Lisaks saab siis piirivalvur juurde täiendava tööriista, kus automaatne süsteem aitab kaasa inimese tuvastamisele. Kogu selle asja eesmärk on tegelikult muuta protsess kindlamaks."

Uued piirikontrolliväravad kontrollivad automaatselt inimese näo ja isikut tõendava dokumendi vastavust. Saaliste usub, et selline lahendus muudab Euroopa Liidu kodanikele piiri ületamise praegusest kiiremaks.

"Kindlasti, mis puudutab Euroopa Liidu kodanikku, see piiriületus muutub lihtsamaks.

Need automaatväravad tagavad ikkagi sellise kiirema voo ja läbilaskevõime, aga mis puudutab seda otsustustoe teemat, piirikontrolöri, siis seal inimese jaoks ei muutu.

Ainuke asi, et hõivatakse tema näo kujutis ja ta ei saa enam passi templit."

VES/ERR