USA, Eesti ja veel kuus Euroopa riiki kutsusid Venemaad tõmbama oma vägesid välja Abhaasia ja Lõuna-Osseetia alalt ja lubama meditsiinilist evakuatsiooni ja humanitaarabi andmist koroonaviiruse pandeemia ajal.

Kaheksa riiki teatasid 5. augustil pärast ÜRO Julgeolekunõukogu suletud istungit, et Vene kohalolu lõhestab veelgi kogukondi ja seab pandeemia ajal ohtu "konfliktist mõjutatud elanikkonna tervise ja elud".

Euroopa digitaalse konkurentsi keskus koostas digitaalse kaasatuse (digital engagement) raporti, mille kohaselt oli 2019. aastal digiteemadest rääkides kõige aktiivsem Euroopa riigijuht Eesti peaminister Jüri Ratas.

Birgit Püve osaleb fotodega sarjast „Estonian Documents“ Pariisis vabaõhu fotonäitusel "Visage(s) de l’Europe" (“Euroopa nägu”), mis on avatud 6. septembrini.

13 riigi osalusega näituse algatajaks on Euroopa kultuuriinstituudid ja saatkonnad Pariisis koostöös kollektiivi FETART ja Pariisi linnavalitsusega.

See on osa Pariisi suvisest ürituste programmist „Un été particulier“.

Tänavu on Eesti valitsus poole aasta jooksul andnud Eesti kodakodsuse 391 inimesele, kellest 273 olid varasemalt määratlemata kodakondsusega.

Juuli alguse seisuga keeldus valitsus kodakondsuse andmisest 33 juhul. 83 korral anti kodakondsus varasemalt Venemaa ja 10 korral Ukraina kodakondsusega inimesele.

Eesti kodanikuks sai ka kaks varasemalt USA kodakondsust omanud, kaks varasemat Türgi kodanikku ning kaks endist Sri Lanka kodanikku.

Praeguse seisuga alustavad Eesti koolid tavapärast õppetööd 1. septembril.

Koolides koroonaviirusesse nakatunute avastamisel reageeritakse sellele juhtumipõhiselt ning kõiki koole ei suleta.

Terviseamet on varem juba välja öelnud, et kui kahe nädala jooksul tuleb nakatunuid juurde rohkem kui 325, siis hakatakse tõsisemate piirangute peale mõtlema.