Padise kloostris tehtud konserveerimistööde käigus toimusid seal ka arheoloogilised väljakaevamised, mis tõid päevavalgele mitmeid ajaloolisi leide, nende seas näiteks hauakambreid.

Munkade ajast pärit hauakambrid leiti tühjana.

17. sajandi esimeses pooles kolis sinna mõisnik, kes endale barokset elamist luues lasi tõenäoliselt hauad tühjaks teha.

"Kes ikka tahab elada magamistoas, mile põranda all on luukered," nentis kloostrikompleksi juhata Marje rahvusringhäälingule.

Eluruumidena kasutati kloostrit umbes 300 aastat ja lisaks matusekohtadele leiti väljakaevamiste käigus ka näiteks raidkive, mõisaaegseid põrandaplaate ja keskaegne munakivisillutis.

Ajaloolisi leide on võimalik ka kloostri väljapanekul näha ja infostendidelt nende kohta rohkemgi lugeda.

Nii on külastajatel võimalik kunagist kloostrielu ise näha ja tunnetada.

Padise klooster avati 2. mail ja sellest ajast saadik on seda külastanud 14 000 inimest.