Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on vähenenud Eestis puukentsefaliidi juhtumite arv enam kui kolm korda ja selleaastase puukide postitamise kampaania raames uuritud 400 vereimejast pole leitud seni viirust veel ühelgi isendil.

Kuivõrd nakkust kandvate puukide osakaal pole ilmselt muutunud, jäävad suundumuse täpsed põhjused ebaselgeks.

Hinnanguliselt võib kanda viirust umbes kaks protsenti puukidest.

Euroopas ulatub entsefaliiti kandva puukide osakaal vaid protsendi murdosast kuni mõne protsendini.

Tartu Ülikooli taimeökoloogia vanemteaduri Jaan Liira töörühma osalusega uuringus oli puukide arvukus Eestis parasvöötmelise Euroopa üks madalamaid.

"Võib-olla käivad meie inimesed looduses palju rohkem ja rajavabamalt kui teistes piirkondades," oletas Liira.

Ajaloos kaugemale minnes võib näha, et puukentsefaliidi juhtude arv kõikus suure osa viimasest kahest kümnendist 100–200 vahel.

Nakatumiste kõrghetkel 2011. aastal registreeriti 250 juhtumit.

Sellest ajast saadik on nende arv oluliselt vähenenud, püsides 85 kandis.

Selle aasta augusti seisuga on registreeritud neid vaid 38.

Borrelioosiga on lugu kurvem.

Haigusjuhtumite arv hakkas kasvama plahvatuslikult 2005. aastal, pärast mida on registreeritud neid reeglina aastas üle 1100.

Möödunud aastal küündis nende arv 2300-ni.

Üle-Euroopalises puukide uuringus leiti borrelioosi tekitavat bakterit keskmiselt igast viiendast vereimejast.

Jaan Liira rõhutas siinkohal, et kuigi puukide arvukus võib Euroopas ning arvatavasti ka Eesti piirkonniti erineda, on bakteritega nakatunud puukide osakaal võrdlemisi sarnane.

Registreeritud borellioosijuhtude arv on viimase kahekümne aastaga kordades suurenenud ka teistes Euroopa piirkondades.

Eestis leidis see aset lihtsalt mõnevõrra hiljem.