28. septembril keskkonnaministeeriumi juhtimisel avaldatud aruande järelduste kohaselt võiks dioksiiniohu vältimiseks süüa mitmeid Läänemere kalu nädalas vähem kui viie supilusika jagu. Soovituste tõlgendamisel tuleks olla aga selle autorite sõnul ettevaatlik ja hoiduda paanika külvamisest.

Aruandega kaasnenud pressiteate kohaselt võib dioksiinide põhjustatud terviseriskide vältimiseks looduslikku kilu või räime süüa vastavalt 40–60 grammi nädalas või väherasvastest kaladest tarbida ahvenat ja koha kuni 100 grammi või lesta kuni 52 grammi nädalas.

Loodusliku lõhe ja jõesilmu puhul on need kogused veelgi väiksemad – vastavalt 20 ja 25 grammi.

Statistika põhjal sööb Eesti inimene nädalas keskmiselt kala  136 grammi.

"On selge liialdus öelda, et kala tohib süüa nüüd suutäis nädalas.

Normid on soovituslikud. Keegi ei väida, et kui sa nädalas üle 200 grammi räimi sööd, haigestud sa näiteks kohe vähki," sõnas Rene Freiberg, Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadur ja aruande kaasautor.

Hakatuseks põhinevad ülaltoodud kogused eeldusel, et igas söödavas kalas leidub sama palju saasteaineid, kui neid kõige rohkem sisaldanud proovis.

Keskmises kalas on neid Freibergi ja ta kolleegide tulemuste põhjal aga kordades vähem.

Läänemerega pole viimastel aastatel midagi juhtunud, küll aga muutis Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kalu puudutavaid soovitusi oluliselt rangemaks.

Kilogrammi kehamassi kohta võiks kala tarbida 14 pikogrammi asemel kaks pikogrammi ehk varasemast seitse korda vähem.

VES/ERR