Rüütelkonna hoone.    Autor/allikas: Jürgen Randma

Tallinnas Toompeal asuva Rüütelkonna hoone renoveerimine saab lähiajal alata.

Remonditöödeks ja sisustuse tarbeks on riigieelarves plaanitud 13,5 miljonit eurot.

Objekti suhteliselt kallis hind tuleneb riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul sellest, et hoone väga paljud ruumid kajastavad ajalugu Eestis: nii rüütelkonna ajalugu, säilinud on näiteks aadlisuguvõsade vapid, kui Eesti riigi ajalugu.

Hoone jääb riigikantselei omandusse ja seal saab korraldada esindusüritusi, näiteks riigipeade, peaministrite kohtumisi, kõrgel tasemel delegatsioonide kohtumisi, pressikonverentse jne.

Nende tarbeks on nähtud ette eraldi ruumid selles hoones.

Olemas on ka kontoriruumid, mida saab kasutada riigikantselei ja võib-olla ka riigikogu kantselei.

Teatud aegadel pääseks sinna aga ka tavainimesed.

"Mõte ja soov on sellised, et nii Eesti inimesed kui välisturistid mingitel aegadel kindlasti saaksid ka vaadata neid väärikaid ruume ja seda väljapandud ajaloolist ülevaadet, mis selles majas on olnud," ütles minister Aab.

Renoveerimistööd peaks tehtud saama hiljemalt 2023. aasta alguseks.

Juba aastal 2014 tegi valitsuskabinet otsuse Rüütelkonna hoone renoveerida.

2017. aastal valmis projekt, mille järgi pidi esindushoone valmis olema Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajaks 2017. aasta teises pooles.

Renoveerimiseni jõudmine on võtnud nii palju aega, kuna aja jooksul on muutunud plaanid selle funktsiooni osas.

Rüütelkonna hoone sai oma nime selle järgi, et alates 17. sajandi keskpaigast oli selle krundi omanik Eestimaa Rüütelkond.

19. sajandil valminud Rüütelkonna hoones tegutses aastatel 1920-1940 Eesti välisministeerium.

Pärast seda on hoones asunud nii rahvusraamatukogu, kunstimuuseum kui viimasena Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.

Alates 2016. aastast on maja seisnud tühjana.

VES/ERR