Viljandi kultuuriakadeemia hakkab koos Kagu-Norra ülikooliga lambavilla uurima, et seda edaspidi kergel käel ära ei visataks. Foto: Marko Saarm /Maaleht

Rahvusvahelise projekti eestvedaja, kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin ütles, et koos on plaanis arendada õppemetoodikat ja luua uut õppematerjali.

«Meede, mis seda projekti rahastab, toetab kõrgkoolide koostööd. Meie oleme õppematerjaliks valinud kohaliku lambavilla ­uurimise ja selle põhjal õppematerjali tegemise üliõpilastele nii Eestis kui ka Norras,» selgitas Matsin.

Partnerite juurde minnakse uusi teadmisi hankima. «Loodame Norrast sorteerimise ja kvaliteedi süsteemi kohta teadmisi saada.

Teiselt poolt ei ole Norra kooli üliõpilased saanud ise katsetada lõnga valmistamist ja näha, mis sellega juhtub, ning nemad tulevad siia villalaborisse praktikale.»

Matsin selgitas, et tekstiiliõppe praktiline pool on aasta-aastalt aina paranenud.

«Meil on üliõpilasi, kellel on oma lambad. Nad tulevad oma lambavillaga, teevad sellest lõnga, siis kanga ning õmblevad rõivad valmis,» rääkis ta.

Samas ei ole seni olnud võimalik kangaid süsteemselt ja teaduslikult katsetada. «Selles on meie partner Tallinna tehnikakõrgkool, kus on väga head laborid tekstiilide ­uurimiseks.»

Eesti lambavillast jääb 85–90 protsenti kasutamata ja see lihtsalt hävitatakse jäätmetena.

Matsini sõnul oleks lahendus see, kui riiklik põllumajanduspoliitika väärtustaks kohalikku materjali. «Näiteks Norras ostetakse vill kokku sisuliselt samamoodi nagu meil pandipakendid: kõik talunikud, kes tahavad, saavad villa ära anda.

Hind muidugi sõltub kvaliteedist, aga riigil on justkui kohustus vill kokku osta,» rääkis Matsin.

Et eri lambatõugudel on väga erinev vill, on tähtis katsetada ja teha uuringuid, kuidas seda kõige eesmärgipärasemalt kasutada.

«Selles projektis keskendume just tekstiilidele ja püüame leida rakendust kvaliteetsemale kiule.

Kui tekstiiliõpilased astuvad tööellu, oskavad nad kohalikku lambavilla paremini väärtustada ja seda eesmärgipärasemalt kasutada,» selgitas projekti eestvedaja.

Ta usub, et iga vill sobib millekski ja otstarve leidub ka kõige ebakvaliteetsemale lambavillale.

«Järjest kogub populaarsust villa kasutamine multšina. Inglismaal kogutakse allkirju petitsioonile, millega tahetakse, et riikliku sektori hoonete ehitamisel kasutatakse soojustuseks Inglise materjali,» tõi ta näiteid.

Euroopa majanduspiirkonna Norra kõrghariduse koostööprogramm toetab kaheaastast projekti 128 657 euroga.

Projekti partnerid on Eestist Tallinna tehnikakõrgkool ja Muru villavabrik ning Norrast Kagu-Norra ülikool ja aktsiaselts Telespinn.

Maaleht