GScani liikmed ja müüontomograafi laboriprototüüp, (vasakult) Madis Kiisk, Hannes Plinte, Andi Hektor ja Märt Mägi. Autor: Airika Harrik, ERR

Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased ja iduettevõte GScan OÜ said Euroopa Komisjonilt 7,5 miljonit eurot, et luua koostöös rahvusvaheliste partneritega maailma esimene suuremõõtmeline kosmilisel kiirgusel töötava tomograafi prototüüp.

Seade võimaldab piirivalve-, tolli- ja õiguskaitseasutustel tuvastada turvakontrolli käigus veokites ja merekonteinerites paikneda võivaid ebaseaduslikke kaupu ohutult ja kiiresti.

TÜ ioniseeriva kiirguse füüsika kaasprofessori ja GScani kaasasutaja Madis Kiisa sõnul puudub praegu tehnoloogia, mis oleks suure kaubakoguse skaneerimiseks piisavalt odav ja kiire.

Nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelises kaubanduses laiemalt jõutakse seepärast skaneerida vaid mõni protsent kaubast. TÜ ja GScan pakuvad sellele murele lahendust.

Looduslik kiirgus toob tollikontrolli murrangu

Praegu kasutatakse sadamates ja lennujaamades pagasi skaneerimiseks röntgenkiirgusel töötavaid seadmeid.

Röntgenkiirgusel on aga kahjulik mõju läheduses viibivatele inimestele, selle kasutamine nõuab eriväljaõpet ja -luba.

TÜ ja GScani koostöös loodud tehnoloogia kasutab keelatud kaupade leidmiseks ohutut kiirgust, mis on looduslik ja läbistab meid iga päev.

Nimelt jõuab maapinnale pidevalt kosmilise päritoluga kiirgust, mis on oma olemuselt suure energiaga osakeste voog.

Kiirguses on oluline roll müüonitel, mis suudavad tungida suisa mitme kilomeetri sügavusele maapinda.

Erinevaid aineid läbides osa müüonitest hajub. Hajumise tugevus sõltub aine elemendilisest koostisest, mille tõttu saabki müüonkiirgusega eristada kehasid selle järgi, millest need koosnevad.  

Tehnoloogia arendamiseks saadi toetust Euroopa Komisjoni programmist „Horisont 2020“, mille abil toetatakse ühiskonna turvalisust suurendava tehnoloogia arendust.

GScan OÜ esindaja Andi Hektor avaldas lootust, et projekt aitab Eestis valmival tehnoloogial murda ka maailmaturule.

„Mul on hea meel, et oleme läbinud esimese osa väga keerulisest teekonnast ning saanud luua piiratud rahalistest vahenditest hoolimata unikaalsed algoritmid, laboriprototüübi ja tarkvara,“ rääkis Hektor.

Projekti partner on Eesti Maksu- ja Tolliamet, mille osakonnajuhi Ants Kutti sõnul võimaldaks antud tehnoloogia muuta tulevikus tollikontrolli märksa kiiremaks ja tõhusamaks.

„See on maailma kõige uuenduslikum arendusprojekt tollikontrolli tehnika valdkonnas viimase kümnendi jooksul,“ ütles Kutti.

VES/Tartu ülikool