2019. aastal sai Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) Tallinna haridusameti kaudu otse riigieelarvest toetuse – 600 000 eurot. See oli mõeldud VHK rehabilitatsiooni-, huvi- ja täiendus­õppekeskkonna välja ehitamiseks.

Samal aastal tehti ka lisarahaeraldus 335 000 eurot, seega sai VHK Repsi allkirjastatud lepingute alusel kokku ligi miljon eurot, kirjutas 3. veebruari Eesti Ekspress.

Üldiselt ministeerium selliseid toetusi ei tee. VHK ei ole riigikool, vaid Tallinna linna kool. See tähendab, et juurdeehitised ja remondid on linna korraldada.

Kuid sel ajal, kui minister Mailis Reps lepingule alla kirjutas, istus ta ka raha saaja poolel, VHK hoolekogus lapsevanem Repsina. Hoolekogu liige on ta praegugi.

„Tegin kahel korral [ministriametis olles] ettepaneku, et ma ei oleks hoolekogus. Aga kool väga palus seda.“

Kas siin pole huvide konflikti? „Küsisin seda ka ministeeriumi juristidelt, vaatasime hoolega järgi ja leidsime, et konflikti ei ole,“ ütleb Reps.

Ta lisab, et see miljon ei ole ainus toetus, mida VHK ministeeriumilt sai.

Kui riigiametnik teeb otsuseid, millest ta ise või temaga seotud isik võib kasu saada, nimetatakse seda toimingupiirangu rikkumiseks.

Kas kooli hoolekogu liige on seotud isik?

Seotud isikuks loetakse ka „juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise“.

Ekspress edastas rahaeraldusega seotud dokumendid riigiprokuratuuri, et küsida hinnangut, kas tegu on toimingupiirangu rikkumisega.

Prokuratuur leidis, et ei ole.

"Materjalide pinnalt ei esine toimingupiirangu rikkumise kuriteo, st KarS § 300-1, tunnuseid," vastas prokuratuuri pressinõunik Kairi Küngas.

Mailis Reps oli sunnitud eelmises valitsuses haridus-ja teadusministri kohalt tagasi astuma, sest ajakirjandus avastas, et ta kasutab ametiautot erasõitudeks ning ministeeriumi töötajaid oma isiklike lapsehoidjatena.

VES/EE