Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuringust selgus, et saja-aastaste eestlaste seedetrakti mikrobioota on liigirikkam ja mitmekesisem kui noortel.

Teadlaste hinnangul saaks neid teadmisi rakendada mikrobioota tervise ja seeläbi mikrobioota omaniku tervise parandamiseks.

Samuti saab tõenäoliselt eakate mikroobikooslustest eraldada suure probiootilise potentsiaaliga bakterid, mis aitaksid hoida ja edendada praeguste ja tulevaste põlvkondade tervist.

Inimese mikrobioota koostis sõltub ühelt poolt geneetilisest taustast, ent teisalt elukeskkonnast ning toitumis- ja hügieeniharjumustest.

Nii keskkond kui ka harjumused on aga viimase saja aasta jooksul suuresti muutunud.

Kuna mikrobioota kujuneb välja teiseks-kolmandaks eluaastaks, annab see võimaluse võrrelda sajandivanust mikrobiootat tänapäevasega.

Sellest teadmisest innustatuna võeti Tartu Ülikooli mikroobi-ökoloogia töörühma juhtimisel ette uurimisprojekt „100-aastased bakterid eestlaste terviseks“.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia kaasprofessor Epp Sepp kirjeldas, et praeguste saja-aastaste inimeste mikrobioota on alguse saanud ajal, mil polnud antibiootikume ja kasutati ülivähe tarbekeemiat.

„Nende inimeste organismis võivad olla säilinud nn vanad mikroobikooslused, millest on võimalik eraldada suure probiootilise potentsiaaliga bakterid,“ rääkis Sepp.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professori Reet Mändari hinnangul on vajadus selliseid baktereid leida suur, sest paljusid tänapäeva ühiskonnas levinud terviseprobleeme (allergia, rasvumine, diabeet, südame-veresoonkonna haigused) seostatakse inimese seedetrakti mikroobivaesusega.

Mikroobivaesust põhjustavad tsiviliseeritud ühiskonnas paljud tegurid, näiteks keisrilõige, perekondade väiksus, rasvarikas toit, antibakteriaalsete puhastusvahendite, antibiootikumide ja rinnapiimaasendajate kasutamine ning vähene kokkupuude loomadega.

Teadlased kaasasid projekti „100-aastased bakterid eestlaste terviseks“ 25 Eesti inimest vanuses 96–103 aastat ja 25 inimest vanuses 19–23 aastat.

Üllataval kombel nähtus uuringust, et eakad ja noored elavad sarnase suurusega leibkondades.

Ka toitumisharjumused olid suuresti sarnased, kuid eakad söövad rohkem teraviljatooteid ja kartulit.

Saja-aastased olid lapseeas rohkem kokku puutunud loomadega, elanud maal ja ilma kanlisatsioonita. Uuritud noortel oli lapseeas kokkupuude loomadega olnud aga väike ja nad olid elanud moodsates mugavustega kodudes.

Saja-aastaste seedetrakti mikrobiootas domineeris Prevotella enterotüüp, mida seostatakse süsivesikurikka dieediga, aga noortel Bacteroides’e enterotüüp, mida seostatakse valgu ja loomse rasva suurema tarbimisega – see on arenenud lääne ühiskonnale iseloomulik.

Eakate seedetraktis oli enam mikroorganisme, mida leidub sageli keskkonnas: Methanobacteriaceae, Synergistaceae, Sarcina, Clostridium sensu stricto ja Escherichia-Shigella.

Seda võib seostada looduslähedase keskkonnaga nende lapseeas.

Ka esines eakatel rohkem mikroobe, mida seostatakse metaboolsete ja kardiovaskulaarsete haiguste väiksema riskiga.

Noortel oli aga suurem selliste bakterite osakaal, mida seostatakse vistseraalse rasvumise ja rasvarikka toidu tarbimisega.

 Võrdlustulemused aitavad mõista saja-aastaste ja noorte vanuserühma mikrobioota erinevusi ning nende erinevuste põhjusi.

VES/Tartu Ülikool