Põhjalik uuring kirjeldab Eestit kui hea elukeskkonnaga riiki, kus üle 80% Eesti elanikest on oma elukeskkonnaga kas väga või pigem rahul.

Ülemise ja alumise otsa hinnangud erinevad üksteisest oluliselt.

Statistikaameti kohalike omavalitsuste teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu värskeima uuringu käigus küsitleti juhuvaliku teel ligi 27 000 vähemalt 16aastast Eesti elanikku.

“Uuringu eesmärk oli saada ülevaade, kui rahul on elanikud kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste ja elukeskkonna kvaliteediga,” ütles statistikaameti meediasuhete juht Kadri Kütt.

“Küsitluses paluti anda hinnang liikumis-, sportimis- ja kultuurse vaba aja veetmise võimaluste, elukeskkonna, heakorra, üldiste teenuste pakkumise ja kohaliku tasandi juhtimise kohta. Hinnati kohalikku omavalitsust, kus on isiku peamine elukoht.”

Minnes täpsemaks ja vaadeldes omavalitsusi, ei saa keegi vastu Muhu vallale, kus on elukeskkonnaga väga rahul lausa 36,8% elanikest.

Muhule järgneb Kiili ning Tallinna Pirita linnaosa, seejärel Rae ja Harku vallad.

Nullilähedane on väga rahul olevate inimeste protsent Narvas (2,1%), Kohtla-Järvel, Jõhvis, Valga vallas ja Lääneranna vallas.

Pannes kokku uuringu “väga rahul” ja “pigem rahul” hinnangud, on maakonniti kõige problemaatilised paigad Ida-Virumaa ja Valgamaa, ning kõige meeldivamad elupaigad Hiiu- ja Saaremaal.

Positiivseid hinnanguid liites paistabki Eesti elukeskkond hea. Esikohal on ikka seesama Muhu vald, kus on peaaegu kõik inimesed rahulolevad (96%).

Sama number on Viimsi vallas ja 95% rahulolevatega paistavad silma Kiili vald, Pirita ja Nõmme linnaosad.

VES/Maaleht