Kas Tallinn pääses hullemast tänu Soomele?

 

Estonia teater pärast pommitamist.  Arhiivifoto

 

Tänavu möödub nõukogude lennuväe rünnakutest Eesti linnadele 77 aastat.

 

Rünnaku sihtmärk olid rahulike elanike kodud, millest hävines kolmandik, kirjutab ajaloolane Jaak Juske ajalehes Pealinn.

 

Samas oleks Tallinna saatus võinud olla palju hullem, kui soomlased poleks samaaegselt rünnanud venelaste õhuväebaase.

Kui palju 9. ja 10. märtsil nõukogude lennukeid Tallinna ründas, pole täpselt teada.

 

Esimese rünnakulaine suuruseks on pakutud kuni 300 lennukit, teise puhul umbes 60. Igal juhul osales teises rünnakulaines kordades vähem pommituslennukeid.

Kuigi 1944. aasta sõjasündmused tõid Eesti pealinnale suuri purustusi, võinuks Tallinna saatus olla ka tunduvalt karmim.

 

Ajaloolane Taavet Liias kirjutas ajakirja Akadeemia 2010. aasta kolmandas numbris pikema artikli Tallinna õhutõrjest 1944. aasta märtsipommitamise ööl.

 

Kõnealuses artiklis rääkis ta esimest korda soomlaste rollist tol Tallinna jaoks saatuslikul ööl.

Esimene rünnakulaine Tallinnale algas toonase kohaliku aja ehk Kesk-Euroopa aja järgi natuke enne kella 18.30.

 

Lennukid olid seega startinud vähemalt tund varem.

 

Umbes samal ajal, kui punalennukid oma baasidest õhku tõusid, käivitus soomlaste rünnakuplaan. Täpsete kellaaegadega aruanded on säilinud.

Nimelt ründasid Soome lennukid 1944. a 9. märtsi õhtul nõukogude lennuvälju Leningradi lähedal, mistõttu võis punalennukite teine rünnakulaine Tallinnale väiksemaks  jääda.

 

Liias jätab oma artikli lõpus aga õhku küsimuse: kas nõukogude rünnaku rikkusid soomlased või oligi teine rünnakulaine Tallinnale plaanitud oluliselt väiksemas mahus?

Tol õhtul ründas Soome lennuväe 4. lennurügemendi 21 lennukit nõukogude lennuväljasid Leningradi piirkonnas.

 

Rünnati Levašovo, Kasimovi, Gorskaja ja Jukki lennuvälja.

 

Seejuures hiilisid Soome lennukid ööpimeduses Tallinna kohalt oma baasidesse suundunud nõukogude lennukite rivi vahele.

 

Hilisema luureinfo kohaselt hävitati selle rünnaku käigus kuni 14 punalennukit, lisaks ühel lennuväljal kogu kütusevaru.

Seejuures on oluline teada, et esimene rünnakulaine Tallinnale lõppes kell 21.21.

 

Nagu juba öeldud, suundus osa punalennukeid baasidesse, mis parasjagu soomlaste rünnaku all olid.

 

Võimalik, et nõukogude lennukitel oli plaan võtta sealt peale uus koorem pomme ja tulla Tallinna kohale tagasi.

 

Teine, oluliselt väiksem rünnakulaine algas kell 1.07 ja kestis kella kolmeni öösel.

Leidub neid, kes väidavad, et soomlaste rünnaku algus Tallinna ründamisega samal ajal on puhas juhus.

 

Samas on väheusutav, et Saksamaa ja Soome kui liitlased tol ööl olulist luureinfot ei vahetanud.

 

Nii tundub, et soomlased olid varem planeeritud rünnakuks valmis ja 9. märtsi õhtul saabus selleks lihtsalt sobiv hetk.

 

Ja kui sel polnud Tallinna teisele, väiksemale rünnakulainele otsustavat mõju, siis segadust tekitas see punaarmee rünnakuplaanis kindlasti.

 

 

Hävines kolmandik kodudest

• Kui nõukogude lennuvägi oli 6. märtsil Narva linna purustanud, järgnes sellele Tallinna pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kella 19.15-1 ja 3-6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
• Rünnaku peamine siht oli rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised.
• Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.
• Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast  moodustas see ligi kolmandiku.  Pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodust. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
• Paljusid paiku, nt Harju tänavat ei taastatudki. Ka korralikumad varemed käskis nõukogude võim sund- ja hoogtöö korras maha kiskuda.

 

Tänavu möödub nõukogude lennuväe rünnakutest  Eesti linnadele 77 aastat. 1989. aastal alustas muinsuskaitse selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.

Ka tänavu kutsuvad Eesti muinsuskaitse selts, Niguliste muuseum ja Tallinna muinsuskaitseosakond 9. märtsil mälestama ohvreid, kes hukkusid 1944. aastal Nõukogude lennuväe pommirünnakutes Tallinnale jt Eesti linnadele.

Kell 12 algab mälestusteenistus pommitamisohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalvuse peab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vanemkaplan, ülempreester Aleksander Sarapik.

Kella 18-19 on kavas mälestusteenistus Niguliste kirikus. Esinevad Tiit Kiik orelil, bariton Aare Saal ning Valju Kasuk viiulil. Vaimulikuna teenib kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar. Mälestuskõnega esineb ajaloolane professor Raimo Pullat. Kõneleb ka linnavalitsuse esindaja.

Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad ning Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

VES/Pealinn.ee