Koroonaviirusevastased antikehad on tekkinud ligi viiendikul Eesti täiskasvanud elanikkonnast, selgus Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust.

"See näitaja on tõusnud meie eelmise uuringuga võrreldes umbes kahekordseks, et kui möödunud uuringus, mis oli neli nädalat tagasi, oli 11 protsendil antikehad, siis nüüd on 21 protsendil.

See on minu meelest üks päris hea hea sõnum," ütles uuringut juhtinud Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda 23. märtsil ERR-ile.

Seireuuringu käigus tehtud koroonaviirusevastaste antikehade uuringust selgus, et antikehad on tekkinud hinnanguliselt keskmiselt 229 000 täisealisel inimesel.  

Kalda sõnul on 10 protsenti täiskasvanutest omandanud antikehad haiguse läbipõdemisega ja 11 protsenti vaktsineerimise kaudu – olgu siis ühe või kahe doosiga.

"Ja kui veel rõõmustavatest sõnumitest rääkida, siis on antikehasid juba päris palju ka eakamatel ja keskealistel.

See on selgelt tänu sellele, et nad on olnud ka vaktsineerimiste sihtgruppides.

Nii et, et võib-olla on see hea sõnum, et need, kes on enam ohustatud, nendel on ka viirusevastaseid antikehi juba enam kui noorematel, 18-39 aastaste vanusegrupis," rääkis professor.