Eesti välisministeerium kutsus 6. mail välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Eestis Aleksander Petrovi, et avaldada protesti ja anda üle noot Eesti õhupiiri 5. mail toimunud rikkumise kohta.

Eesti seisukohast on tegemist väga kahetsusväärse ja tõsise vahejuhtumiga ning selline juba korduvalt asetleidev rikkumiste jada ei ole kuidagi vastuvõetav.

Lisaks juhtis välisministeerium Venemaa suursaadiku tähelepanu Euroopa Liidu 1. mai avaldusele, milles nimetatakse meelevaldseks Venemaa otsust kehtestada 30. aprillil õigusliku aluseta sissesõidukeeld Euroopa Liidu institutsioonide esindajatele ja viie liikmeriigi kodanikule, kes seisavad euroopalike väärtuste eest.

Euroopa Liit on mõistnud sellise tegevuse ühemõtteliselt hukka.

Venemaa ei saa väärata EL pühendumust inimõiguste, demokraatia ja rahvusvahelise õiguse kaitsmisele ega takistada Euroopa Liidul inimõiguste rikkujate vastutusele võtmist.

Eesti keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk on teinud eesti keele kaitsel ja edendamisel järjepidevat tubli tööd.

Eestit paneb imestama ja samas on ka märkimisväärne, et Venemaa just sellist tegevust taunimisväärseks peab.

Samuti rõhutas välisministeerium, et EL peab alusetuks ja vastuvõetamatuks president Putini poolt 23. aprillil allkirjastatud määrust, mis puudutab välisriikide ebasõbralikku tegevust.

Määrus on vastuolus 1961. a. diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga.

EL on korduvalt kutsunud Venemaad üles lõpetama rahvusvahelise õiguse rikkumised, sealhulgas omaenda rahvusvaheliste kohustuste mittetäitmise.

Kavandatav ebasõbralikele välisriikidele meetmete omavoliline kehtestamine on Venemaa järjekordne provokatiivne samm pingete teravdamiseks ELga.

Koos Venemaa viimase aja ähvardava retoorikaga punastest joontest ja asümmeetrilistest vastukäikudest ilmestab see tõsiasja, et Venemaa on valinud vastasseisu tee ning pole huvitatud EL ja Venemaa suhete praeguse negatiivse dünaamika muutmisest.

EL ja liikmesriigid on valmis vajadusel reageerima koordineeritult ja tihedas koostöös partneritega.

Välisministeerium kinnitas ka Eesti solidaarsust Bulgaariaga, kus on seoses riigi relvahoidlates aastatel 2011–2020 toimunud plahvatuste uurimisega esitatud kahtlustus plahvatuste korraldamises ja mõrvakatses mitmele Venemaa kodanikule.